Kui inimsel puudub võimuajend, on vähe tõenäoline, et temast saab hea juht. Õnneks on enamikule, eriti aga edukaile juhtidele võimuajend iseloomulik. Kui inimesel on võimuajend, mida ta ei kasuta enda ülendamise, vaid organisatsiooni hea käekäigu nimel teiste mõjutamiseks, sobib ta juhiks. Tundes ennast tugevana, laseb ta ka alluvail enda tunda tugevaina ja vastutavaina ning loob õhkkonna, kus igaüks teab, mida ta peab tegema ja mida talt oodatakse. Seevastu võimutus kaldub tõelise eestvedamise asemel arendama ülemuslikkust. See on nuhtlus suurtele ettevõttele ja asutustele, kus on mitu juhtimistasandit ja palju allüksusi. Võimutus on tegur, mis sageli põhjustb ebajärjekindla ja -tõhusa tegutsemise ning määrustemeelse ja kitsarinnalise juhtimisstiili. End võimuta ja nõrkade tunduvad juhid kasutavad enam karistavaid mõjuviise, aga ka ülbitsevat suhtumist. Võimutus tuleneb
võivad kasutada ning aidata mõista sotsiaaltöötajaid kui võrdseid partnereid probleemide lahendamisel ja koos sellega jõustruktuure, mis on keerkuad ja osalt avatud mõjutustele. Kliendi jõustamine mõjub positiivselt tema enesehinnangule- ja kindlusele, minapildile ning moraalile, kuid selleni jõudmine on tihti aeganõudev protsess. Jõustamine on vahend, mis aitab tegeleda võimuta rahvastiku probleemidega ning selle rolliga, mida võimutus mängib sotsiaalprobleemide tekitamises ning püsimajäämises nii arenevates kui ka arenenud ühiskondades (Medar, 2010) Üldiselt võib siiski öelda, et jõustamine ongi tugevustel põhinev lähenemine. Seal juures peavad sotsiaaltöötajad alati olema teadlikud ka jõuetuse võimalusest. Näiteks toetust sotsiaalkindlustustoetuse saamiseks võib vaadata kui töötaja oskuste kasutamist või kui kliendi vabaduse äravõtmist tegutseda enda eest. Töötajad peaksid ettevaatlikud olema
33. Selgita, millised on üksuse (osakonna) võimuallikad. Üksuse võmuallikad on: Sõltuvus kui üksus A vajab tööülesannete täitmiseks teavet üksuselt B, siis B on võimuallikas A suhtes Kesksus kui tähtis on üksuse töö organisatsiooni peamiste eesmärkide saavutamisel Finantsressursid üksuse võime ennast ise majandada ja teenida kasumit. Ressursside keskne jaotus vähendab erinevusi (võimutus) Jätkusuutmatus kui valutult võivad üksuse ülesandeid täita teised üksused (nt võib sama teenuse lihtsalt ka väljast osta) Ebakindlusega toimetulek kui osakond suudab vähendada teiste osakondade ebakindlust, tugevdab oma võimu 34. Mis on organisatsioonipoliitika? Selgita erinevusi ja too näiteid positiivse ja negatiivse organisatsioonipoliitika kohta. Organisatsiooniline poliitika: tegevused organisatsioonis, mille eesmärgiks on võimu ja teiste
Tehnoloogiline imperatiiv Usk sellese, et tehnoloogia valik määrab organisatsiooni teised aspektid, nt. struktuuri Informatsiooniprotsessid ja uus tehnoloogia Tehniline komplekssus viib struktuuri komplekssusele, sest barjäärid on suuremad Sotsiaalne võim – võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata Võim on loomulik osa organisatsioonist. Juhid peaksid seda kasuttama alluvate toetamiseks ja koordineerimiseks. Võimutus määrab tegelikult organisatsiooni efektiivsuse Autoriteet – õigus või kohutus nõusoleku saavutamiseks Võimu (legmiitsus) – võime saavutada nõusolekut (inimesed, kel puudub positsioon, võivad omade tegelikku võimu) Võimutüübid: Sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest Personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu kontseptsioonid
annaabi.ee 
