sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; nudkesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud. Võõrsõnade kirjutamine Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid; 2) tähed f, s, z, z firma, sampanja, serbett, zooloog, prozektor, sarz, looz; 3) pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill, semester, grammatika, narkootikum, drazee, popurrii, paralleelne; 4) pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii, idee, marinaad, poliitiline, annulleerima; 5) o järgsilbis foto, logo, stereo, neutron;
11. Helitud häälikud eesti keeles Helitud häälikud on sulghäälikud ehk klusiilid on: G B D K P T S H F Š *neile lisandub alati +KI (porganditki) 12. 5 poolitamisreeglit eesti keeles 1) Liitsõnade poolitamine – toimub sõna liitumise kohast Nt: müra – karu, alla- hindlus 2) Konsonant (kaashääliku) ühend – viime viimase kaashääliku järgmisele reale, kui talle järgneb vokaal Nt: korst – nale, vintsk – lema (mürama) 3) Kui võõrsõnal on prefiks (ees liide), siis poolitan nii, et liide eristuks tüvest Nt: sutroopika → sub – troopika, anti – staatiline 4) Kui tegemist on võõrsõnaga, milles on 3 vokaali järjestikku, siis võib poolitada vokaalide vahelt ehk silbi piirilt Nt: ideaalne → ide – aalne, revolutsioon → revulutsi – oon 5) Üksikut häälikut realõppu ei jäeta E - male EI SAA TEHA, vaid ema- le, 6) Koma ei tohi olla rea alguses , et………
säilida mõned sufiksid, nt vene -nik (pagasnik), -vai (padavai), -ka (täika), sõnade lühendamised (soome alennus – ale), -ari (synttari – sünttar). 15. Kirjelda eesti keele võõrtüvede häälikulist struktuuri. Võõrtüved moodustavad üleeuroopalise sõnavara, mille levik on muutunud üha laiemaks. Võivad olla nii laen- kui ka võõrsõnad. Võõrsõna on keeles häälikuliselt muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul (banaan, diivan) 2) tähed f, š, z, ž (prožektor, brošüür). Päris vanades laenudes on f-i asemel hv (ahv, kahvel). 3) pearõhk järgsilbil (popurrii, vanill) 4) pikad täishäälikud järgsilbis (akadeemia, galerii, idee) 5) o järgsilbis (foto, logo) 6) eesti keeles tavatud häälikuühendid (bluff, sfäär, džemper, foogt)
kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; 3. liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; 6 4. nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud. Võõrsõnade kirjutamine Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid; 2) tähed f, s, z, z firma, sampanja, serbett, zooloog, prozektor, sarz, looz; 3) pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill, semester, grammatika, narkootikum, drazee, popurrii, paralleelne; 4) pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii, idee, marinaad, poliitiline, annulleerima; 5) o järgsilbis foto, logo, stereo, neutron;
annaabi.ee 
