139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed. peateos De consolatione philosophiae (,,Filosoofia lohutusest") on kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. Boethius kirjutas teose vangistuses enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge autobiograafiline taust. Kuigi teos ei ole loomult kristlik (Piiblit ei tsiteerita, kristlust ei mainita), vaid uusplatonistlik, ei olnud see ka kuidagi kristluse vastane (tollases kristlikus teoloogiaski oli uusplatonistlik terminoloogia ja arutlusviis tavaline). Teose iseloom on protreptiline: üleskutse filosoofiaga tegelemisele teel Jumalani jõudmisel; pürgimine tarkuse poole on ühtlasi pürgimine Jumala poole.
Ajalookirjutus rõhuga Rooma moraalsel allakäigul Kristlik filosoofia Ladina keel kui olulisim keel kõigi uute teemade ja valdkondade käsitlemisel 141. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Cornelius Nepos, "De viris illustribus" 142. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab selle ülesehitust, mis on peamine teema? ,,De consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest"). Proosa ja värsi vaheldumine, taustalt uusplatonistlik, aga ka kristluse suhtes sõbralik. Klassikaline keelekasutus. Peateema pürgimine tarkuse poole on pürgimine Jumala poole; üleskutse tegeleda filosoofiaga.
kultuuri. Kreekaarmastajatest imperaatoreist on tuntud ka Nero, Hadrianus ja Marcus Aurelius. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus (hierarhia), mille tipus seisis ,,ainuline" (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks". Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid
ühiskond, euro-amerikanism. Eesmärgiks on rassiliselt puhas 'indoeurooplaste' ühiskond, mille hierarhiline struktuur vastaks plaatonlikule mustrile 'vahid, preestrid, sõdurid, produtseerijad'. 3. PILET ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID F. NIETZSCHE IRRATSIONALISM, INIMESEKÄSITLUS JA MÕJU Antiikfilosoofia jaguneb epohhideks: eelsokraatiline, klassikaline, hellenistlik ja uusplatonistlik periood. Ka nendel epohhidel eristuvad perioodid ning koolkonnad. Eelsokraatilise epohhi hulka kuuluvad: Mileetose koolkond, mida ühendab küsimus mis oli kõige alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias).
annaabi.ee 
