hollandlane PIET MONDRIAN(1872-1944), oli läbi teinud analüütilise kubismi, kuid jõudnud sellest range, täiesti abstraktse süsteemini. Ta tunnistas ainult sirgeid horisontaal ja vertikaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta valgeks või värvis ühe põhivärviga-punase, kollase või sinisega. Mondrian uskus, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini, kui loodust jäljendav realistlik kunst. Ta nimetas oma laadi uusplastitsismiks. 1917. aastal asutas ta ajakirja “De Stijl” (stiil) ja selle ümber koondus samanimeline rühmitus kunstnikke, arhitekte ja disainereid. Neid ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kodu visuaalne keskkond. Nad põlgasid dekoreerimist ja kaootilist ning eklektilist üldilmet. Samas suunas mõtlesid ka EDOUARD JEANNERET (1887- 1968) ja ADEMEE OZENFRANT(1886-1966), kes 1921. aastal avaldasid Prantsusmaal nn. purismi manifesti, nende
Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem. Ta ei pea oma kunsti isiklikuks, subjektiivseks loominguks, vaid objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Mondrian nimetas oma laadi NEOPLASTITSISMIKS ehk uusplastitsismiks. Samas võib seda vaadelda kui osa abstraktsionismi teisest suurest suunast (Kandinsky rajatud ekspressiivse abstraktsionismi kõrval). Seda iseloomustab lisaks geomeetriliste kujundite kasutamisele mõistuslik loomingumeetod. Pildi maalimine on plaanipärane tegevus, sarnane ehitamise või konstrueerimisega. Seetõttu nimetatakse seda abstraktsionismi suunda ka KONSTRUKTIVISMIKS. Mondrian maalis õlivärvidega keskmise suurusega formaadile. Sageli „Kompositsiooni“
Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem. Ta ei pea oma kunsti isiklikuks, subjektiivseks loominguks, vaid objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Mondrian nimetas oma laadi NEOPLASTITSISMIKS ehk uusplastitsismiks. Samas võib seda vaadelda kui osa abstraktsionismi teisest suurest suunast (Kandinsky rajatud ekspressiivse abstraktsionismi kõrval). Seda iseloomustab lisaks geomeetriliste kujundite kasutamisele mõistuslik loomingumeetod. Pildi maalimine on plaanipärane tegevus, sarnane ehitamise või konstrueerimisega. Seetõttu nimetatakse seda abstraktsionismi suunda ka KONSTRUKTIVISMIKS. Mondrian maalis õlivärvidega keskmise suurusega formaadile. Sageli ,,Kompositsiooni"
nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem. Ta ei pea oma kunsti isiklikuks, subjektiivseks loominguks, vaid objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Mondrian nimetas oma laadi NEOPLASTITSISMIKS ehk uusplastitsismiks. Samas võib seda vaadelda kui osa abstraktsionismi teisest suurest suunast (Kandinsky rajatud ekspressiivse abstraktsionismi kõrval). Seda iseloomustab lisaks geomeetriliste kujundite kasutamisele mõistuslik loomingumeetod. Pildi maalimine on plaanipärane tegevus, sarnane ehitamise või konstrueerimisega. Seetõttu nimetatakse seda abstraktsionismi suunda ka KONSTRUKTIVISMIKS. Mondrian maalis õlivärvidega keskmise suurusega formaadile. Sageli ,,Kompositsiooni" nime
annaabi.ee 
