Sotsiaalse revolutsiooni alustajateks pole mitte töölised, vaid hoopis radikaalsed intelligendid, üliõpilased ja nii edasi. Näiteks võiks tuua kunstrirevolutsiooni, kus üheks vahendiks on sürrealistlik kunstiteos. Pärast uusvasakpoolsete väljaastumiste läbikukkumist ja vaibumist hakkasid levima teistsugused ideed tekkisisd uusparempoolsed liikumised. Nendel ei olnud phtset keskust ega väljaannet, vaid koonduti eraldi klubidesse. Enamus uusparempoolsete tegemistega on seotud kirjanik Alain de Benoist. Uusparempoolsed defineerivad kultuuri kui praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogumit, mille on moodustanud traditsioonid. Benoist'i sõnul on inimene ajalooline olevus, kelle ajaloolisuse pani paika tema kultuur, mis evolutsioneerub kogu aeg. Järg-järgult eemaldutakse loodusest ning ajalugu peetakse olulisemaks kui bioloogiat.
Internatsionaalsus oli oluline eristav tunnus, st klassi-, mitte rahvussolidaarsus. Rootsi oli erand, kus sotsialistid said stabiilse parlamendienamuse ja enamik soovis toimida läbi olemasolevate institutsioonide. n Pärast 2. maailmasõda taas oluline muutus paljud aktsepteerisid segamajandust ja võtsid omaks keinsismi (J. M. Keynes´i majandusteooria). Seotus ametiühingutega enamuses tugev, v.a. Prantsusmaa. n 1973. aasta naftakriis ja uusparempoolsete ideede pealetung, sundis veelgi enam üle võtma liberaalseid positsioone. Liikumine lähemale tsentrile. Kristlik-demokraatlikud erakonnad n Tekkisid 19. sajandil, kuid oluliseks jõuks said Euroopas pärast Teist maailmasõda. Itaalia kristlike demokraatide tähelend 1945-95. Saksamaal katoliku kiriku mõjul. n Ideoloogia hõlmas ühelt poolt katoliiklikke väärtusi ja teisalt valijate pragmatismi.
Tema põhiidee: ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid traditsioonide, ettekuulutuste, moraalsete veendumuste ja tavade kogum. Prantsuse valgustajaile heideti ette ükskõiksust kommete ja religiooni suhtes, millel tegelikult rajaneb inimlik kõlblus. Burke toob välja, et inimene sünnib ebavõrdsena. Teiseks eeskujuks peetakse Tosqueville'd, kes avaldab arvamust, et USA valitsev võrdsuse põhimõte viib ühiskonna ühiskonna struktuuride ühtlustumisele. Enamik uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud Alain de Benoit nimega. Kesksel kohal on tema jaoks kultuur, mis on praktiliste teadmise, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum. Inimest vaatleb kui ajaloolist olevust, kelle ajaloolisuse on paika pannud kultuur. Kritiseeritakse vaatevinklit, et kõik peab olema võrde ja ühtne üksikisikust lähtudes. Leiavad, et kuna inimõiguse ideoloogia tõstab abstraktse üksikisiku õigused üle konkreetse
Suurt Prantsuse revolutsiooni Inglismaal. -) E.Burke väitis, et inimene sünnib ebavõrdsena. Kuningavõim kehastab sakraalset järjepidevust mille hävitamine viib katastroofini. *) E.Burke seadis kahtluse alla arvamuse nagu oleksid mõistus ja teooria peamised vahendid ühiskonna tunnetamisel ja ümberkujundamisel. Ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid TRADITSIOONIDE, ETTEKUULUTUSTE, MORAALSETE VEENDUMUSTE JA TAVADE KOGUM. -) Kõige vanem prantsuse uusparempoolsete rühamdest on 1968.a. tekkinud "EUROOPA TSIVILISATSIOONI UURIMISE GRUPP". Alexis de Tosqueville * 1835-1840 ilmus tal raamat "Demokraatiast Ameerikas". -) Autor arvas, et USA valitsev võrdsuse põhimõte viib paratamatult ühiskonna struktuuride nivelleerumisele. -) Ta soovitas kõikvõimalike riigi väliste ühenduste loomist, mis oleksid poliitilise aristokraatia taimelavaks. -) Uusparempoolsetel ei ole ühtset keskust - nad on koondunud erinevatesse klubidesse ja väljaannete ümber.
annaabi.ee 
