Antropogeeniks) Selle vanemat osa Pleistotseeniks e. Jääajaks, kuna siis katsid suured mandrijäälaamad suure osa maismaast. Eriti tugev ookeani pinnakihtide jahenemine algas ligikaudu 1,7 1,5 miljonit aastat tagasi. 2. milj. aastat tagasi moodustus Antarktika jääkilp 1 250 000 aastat tagasi tungisid esimesed mandriliustikud Alpide esistele tsandikele. Liustikud sundisid loomi taanduma lõunasse ja seal tugevnes olelusvõitlus vanade asukate ja uusmigrantide vahel. Kasutatud kirjandus http://www.dismuse.com/2010/10/elephantfootglacier/ "Horisont" 4/2008 juuli http://elementaryteacher.wordpress.com/2007/11/07/somephotosof iceland/ http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.uv.es/jgpausas/he/heHomo_sapiens_sapiens_avatariensi s.png&imgrefurl=http://www.uv.es/jgpausas/he.htm&usg=__28aMGeyuUaa C6L7RWZLIOUpAo Q=&h=400&w=995&sz=286&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=KYDbWNXra15
Põllumajanduses laiendati seakasvatust sisseveetavate teraviljade baasil. Poeletid tühjenesid, süvenes toiduainetekriis. Tööstuse oli 1980. aastateks üle 90 % allutatud üleliidulistele ametkondadele. Kaupade saamiseks vajati tutvusi. Sotsiaalsed probleemid. Põlisrahvale oli üheks negatiivsemaks tagajärjeks demograafilise situatsiooni pingestumine. 1980. aastateks oli eestlaste osatähtsus rahvastikus langenud alla 65%. Muulaste osatähtsuse jätkuv kasv pingestas uusmigrantide ja põlisrahva vahelisi suhteid. Enamik saabunuid said mugavustega korteri. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Peamiseks reostajaks oli Nõukogude armee. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi. Suurenes alkoholitarbimine ja enesetapud. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus.
alluvuses · rajati nii palju suurtehaseid, mis lõpuks ületasid Eesti mastaabid. Nende tooraine veeti sisse ning toodang ENSV-st välja · Sisse toodi muulasi ja tõrjuti eestlasi 14. Sotsiaalsed probleemid. LK. 124-125. TV lk. 54 ül. 7. Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika? · Migrantide sissevoolu tõttu vähenes ENSV-s eestlaste osatähtsus · linnad ülerahvastusid (70% kogu rahvastikust) · uusmigrantide ja põlisrahva vahelised pingelised suhted · Virumaa idaosa muutus venekeelseks ja tühjenes eestlastest · ökoloogilised probleemid · enesetappude ja alkoholismi suurenemine · migrandid säilitasid oma keele ja ei sulandunud eestlaste hulka Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Jah, Moskva soovis Eestit liita Venemaa kultuuriruumiga ning välja juurida kõik Eestimaise 15. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikud jooned. Eesti kultuuri lõhestatus
defitsiit. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Uusvenestamise pealetung ja jätkuv ekstensiivne majanduspoliitika teravdasid spetsiaalseid ja poliitilisi probleeme ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta- aastalt suurendanud migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes jätkuvalt eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahvasikus ning ülerahvastusid linnad. Muulaste arvu jätkuv suurenemine pingestas omakorda uusmigrantide ja põlisrahva suhteid. Sisserännet soodustava poliitika taga olid eelkõige üleliidulised ametkonnad ja nende alluvuses olevad ettevõtted, mis vajasid pidevalt täiendavat tööjõudu. Põliselanikkond ei segunenud sisserännanutega, kuna need ei sulanud eestlaste hulka, kuna enamik migrantidest säilitas oma keele ja tavad. Seda soosis ka haridussüsteem, kuna alates lasteaiast kuni kõrgkoolini sai õppida nii eesti kui ka vene keeles
kaasnähtuseks: kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. xxvii. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Tööstuse paisutamine oli suurendanud aasta-aastalt migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes veelgi eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahavastikust ning ülerahvastusid linnad. Aastateks 1980 oli eestlaste osa rahvastikust langenud juba 65 protsendi peale. Pingestusid uusmigrantide ja põliselanike suhted. Teravnemisele aitas kaasa ka uus korteripoliitika: uusasunikud said kirrkorras kõige mugavustega korterid, eestlaste järjekord aga pikenes. Mõned Eesti piirkonnad ja ja suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. Põliselanikud ja uusasukad ei segunenud. See on tingitud sellest, et enamik sisserännanutest säilitasid oma keele ja tavad. Seda soosis dubleeritud haridussüsteem: alates lasteaiast
annaabi.ee 
