Haapsalu Gümnaasium Aleksis Kivi Referaat **** ***** *** **** 2010 Elulugu Aleksis Kivi, kodanikunimega Alexis Stenvall, sündis Uusimaal Nurmijärve kihelkonnas Palojoe külas 10.oktoobril 1834 Eerik Stenvalli ja Anna-Kristiina Hambergi rätsepaperekonda, kus juba enne teda oli kolm poega. Aleksise vanemad oskasid rootsi keelt, tema ise hankis sama oskuse Helsingis õppides, olles sinna kolinud 11-aastasena. Rootsi keele oskust peeti eelduseks gümnaasiumi lõpetamisel ja kirikuõpetajaks õppimisel. Tõenäoliselt rääkis Kivi oma eluajal rohkem rootsi- kui soome keelt. Abituuriumi aastal 1857
heatahtlikult vastu, kirjanikukarjäär võtab hoogu, David abiellub ja loob oma kodu. Aga abielu võluva, ent rumala Doraga kujuneb fiaskoks. Naise varajane surm paiskab Davidi sügavasse kriisi, millest ta alles pärast pikka reisi jagu saab. Koos oma mentori advokaat Wickfieldi targa tütre Agnesega leiab David lõpuks oma vaikse ja lihtsa eluõnne. ALEKSIS KIVI (1834-1872) Sünd Helsingi lähedal Nurmijärvi kihelkonnas Uusimaal. Esimest õpetust jagas talle külarätsepast isa kodus, hiljem õppis ta lisa rändkoolis. 1846. aastal pandi õppima Helsingi linnakooli, mis jäi tal kehva tervise ja rahapuuduse tõttu lõpetamata. Jätkas iseseisvalt õpinguid 1857. aastal sai temast Helsingi ülikooli keeleteaduskonna üliõpilane. Pärast ülikooli asus elama maale. 1860. aastate lõpul halvenes kirjaniku tervis, ilmnenud vaimuhaigus osutus paraku ravimatuks.
Piiskop tapeti( söömise eest maksmise jutt, mille tõttu piiskop ära suri). Pärast tema surma hakati rääkima paljudest imedest-teda peeti pühakuks. Levitamisele aitas ta kaasa oma surmaga. Kiriku kui institutsiooni tekkimine Soome. Rootsist saadeti piiskope, mistõttu muutus side Rootsiga tugevamaks. Karjala hakkab jagunema kaheks ristiusu tõttu. II- kahtlane, aga toimus. Häme läks selle retke tulemusena Rootsi alla. Rahvastiku muutused. Tekkis uusi elanikke-rootslased( peamiselt Uusimaal) Suhted rootslaste ja soomlaste vahel olid siiski rahulikud. III Karjala jagamine. Novgorodi võimu all. Lääne mõju hakkab tunda andma. Rootsi mõju liigub ida poole. 1292-1323 Rootsi- Novgorodi sõda. Viburi, Ladoga. 1323- sõlmiti Pähklinäsaare rahu. Sellega jagati ära Karjala. Sõlmiti sks kaupmeeste vahendusel. Pandi paika Karjala piir. Novgorod loovutas Karjala maakitsikuse lääne osa ,,Vibur." Soome side Rootsiga on suur. Soome on osa Rootsi riigist. 13. Soome keskajal.
põhjaranniku elanikel on olnud kokkupuuteid põhiliselt seoses kaubitsemise ja rändkalapüügi retkedega. Soomes kõneldav rootsi keel on kas murre või ühiskeel. Murded jagunevad kaheks. Läänerühma moodustavad Pohjanmaa murded koos Ahvenamaa ja viimasega piirneva Turumaa edelaosaga, mis on pidevalt arenenud väga tihedas ja vahetus seoses Rootsi emamaa idapoolsete murretega. Idarühma murded on Turumaa idaosas ning Uusimaal püsinud küllaltki arhailisel järjel, eriti Uusimaa idaosas. Soomerootsi sõnad eesti murretes on kas kaudlaenud, st eesti keelde tulnud soome keele vahendusel või otse soomerootsi murdeist ülevõetud sõnad. 31. Rootsi laentüvede rühmitamise alused (Raimo Raagi jaotus). Põhiline rootsi laenude rühmitamise alus on ajalisgeograafiline: tuleb arvestada kronoloogiat (eestlaste kokkupuutumine
annaabi.ee 
