orras,Rootsis, Soomes ja Venemaal . · Saame on kokku 80 000100 000 . Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. · Nii Soomes, Norras kui ka Rootsis on saami parlament. Ligikaudne Saamide asukoht tänapäeval. Saami ajalugu · Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti olid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. · Hiljem saamid taandusid pealetungiva uusasustuse survel ning nad olid sunnitud minema aina põhjapoolsematele aladele, kuhu olid läinud ka metsikute põhjapõtrade karjad. · Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000 2500 aastat tagasi. Igal juhul on saamid esimene rahvas, kes saamide tänapäevasele asualale jõudis. Kirjalike märkeid on saamide kohta juba varajases ajaloos. · Saamide perekond 20 saj alguses.
traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. Usund Saamide ürgne usund oli loodususk (animism, samanism). Selle asemele asus koos uusasustuse levimisega ristiusk. Saamid ristiusustati 16.17. sajandil. Enamus saame on luterlased, koolasaamid ja koltad tunnistavad apostellikku õigeusku. Väga suur tähtsus on lestadiaanlusel, saami päritolu pastori Lars Lavi Laestadiuse (1800- 1861) algatatud äärmuslikult hardal äratusliikumisel. Sümbolid 1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi, punane pool temast paremal päikest, sinine
1. Senised Kanada ja PA prantsuse valdused (Suure järvistu piirkond, Ohio- ja Mississippi jõe org) SB-le (va Lõuna-Louisiana) 2. Prantsusmaa liitlane Hispaania kaotab (Ida-) Florida SB-le (Hisp. sai Florida tagasi 1783 3. Em kaotuse kompensatsiooniks sai Hispaania senise prantsuse (Lõuna)- Louisiana Mehhiko lahe ääres. Briti võit 1763 · Briti impeeriumi võimu alla kuulus nüüd kogu Põhja-Ameerika Mississippist ida pool · SB-l pidi lahenama keerulise uusasustuse levimise küsimuse / indiaanlaste õiguse maaomandile ja piirialade kaitse korraldamine · 1763 kuninglik proklamatsioon: uusasustus ei tohi levida apalatside mäestikust läände (omavoliliselt) ... seal esialgu reservmaa indiaanlastele · See otsus ei meeldi ameeriklastele ! Konflikti algus SB-ga 1763-1774: maksutüli · Seitsmeaastane sõda oli tekitanud SB-le suure riigivõla (140milj. naela)
moodne rahvusriik! · Märksõna raha! Gustav Vasa Reformid: · Poliitiline usupuhastus (1527) - Riigile allutatud Luteri kiriku algus Rootsis · Tsentraliseeritud riigiadministratsiooni loomine (,,moodne" keskvalitsus) · Päriliku monarhia kehtestamine (1544) · Pöördelised maksureformid: Maaraamatud, kuhu märgiti talude maksukoormus - Talupoegade maksukoormus kasvab ! - Riigikassas raha · Uusasustuse toetamine · Sõjaväe reformimine: Rootsi-Soome rahvaarmee algus. - Talupoegade sõjaväekohustus (raha ei jätku palgaarmee jaoks) · Kaubanduse edendamine (taotleb läänemere kaubanduse allutamist Rootsile) · Keskaegne härradepäev hakkab moonduma nelja seisuse riigipäevaks II Rootsi Areng Suurriigiks (1560-1660) · Võimaldab naabrite nõrkus ja Rootsi jõuvarude oskuslik mobiliseerimine! (Tugev,tsentraliseeritud riik)
Piiride sulgemisel, mis tõkestas põhjapõtrade vaba rände suve- ja talvekarjamaade vahel, olid saamide jaoks rasked tagajärjed, kuna paljudel peredel tuli uute põdrakarjamaade leidmiseks ümber asuda ning põhjapõtrade arvukus vähenes tunduvalt. Riiklik toetus Saamimaa koloniseerimisele 16.-17. sajand tõi kaasa suuri muudatusi saamide suhetes riigiesindajatega. Selleks ajaks moodustunud suurriigid, mis olid Saamimaa omavahel ära jaganud, hakkasid organiseeritud uusasustuse toel saamide maid omastama. Seni olid talupojad põhja poole ümber asunud juhuslikult. Ümberasumiseks andsid talupoegadele tõuke sagedased näljahädad ning feodaalse rõhumise suurenemine lõunapoolsetel aladel. Kuid lisaks juhuslikule sisserändele hakati uusasustust toetama riikliku poliitika abil, kuna tugevnedes hakkasid suurriigid üha enam tähelepanu pöörama oma piirialadele hõlvamisele. Näiteks oli 17