· Millist eluaseme tüüpi eelistavad erineva haridustasemega inimesed? 4 1 Materjal ja metoodika Aine inimgeograafia uurimismeetodid teine rühmatöö uurib lähemalt individuaalandmete analüüsi meetodit. Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S
LINNA KOMPAKTSUS JA LAIALIVALGUMINE, MIS ON HEA JA MIS SOBIB ALLIKAD: 1. Ahas, R. (7. august 2006). Pealinn valgub lähivaldadesse. TallinnCity. http://www.tallinncity.ee/1566427/pealinn-valgub-lahivaldadesse (kasutatud 24.10.2013). 2. Ahas, R. (21. aprill 2007). Uusasumite valud. Postimees.ee http://sudoku.postimees.ee/210407/esileht/ak/256384.php (kasutatud 24.10.2013). 3. , E. (2012) , . Urals Academy of Architecture. 4. Burton, E. The Compact City: Just or Just Compact? A Preliminary Analysis. Urban Studies, Vol. 37, No. 11, 1969 2001, 2000. 5. Dieleman, F.M. (1996) Compact urban development: experiences in Randstad Holland, in J . Kjellberg Bell and S
Vastuse saamiseks oma probleemile püstitasime järgnevad uurimisküsimused : · Kas inimeste haridustase ja emakeel mõjutab palganumbreid ? · Milline seos on haridustasemel perekonnaseisu, laste arvu ja töökohaga? · Kas inimeste haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ? 3. Materjal ja metoodika Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt
mõistliku hinnaga objektide puhul 3 kuust kuni 6 kuuni. Ostuotsust vaagitakse kaua ja põhjalikult ning valitakse paljude alternatiivide seast parim. Viimase aja turudünaamika põhjal võib väita, et ostuhuvi on endiselt ja kindlalt olemas asukoha poolest heade ja pigem kallimate elukondliku kinnisvara projektide suhtes. Sellest lähtuvalt võib arvata, et probleeme võib hetkel olla neil arendajatel, kes on panused teinud üksnes põllupealsete uusasumite rajamisele ja seda eeldusega, et selliste arendusprojektide vastu on huvi samaväärne kui poolteist aastat tagasi ning müügihinnad on jätkuvalt liikumas tõusujoones. Tegelikult on turg elukondliku kinnisvara poolel näidanud rahunemistendentse juba rohkem kui aasta jagu, seda enam ei ole põhjust rääkida kinnisvaraturu ,,krahhist". Kindlasti on raskemas positsioonis väikearendajad, kelle kogu edasine tegevus ja