füüsilise ühtsus. Murrangu Goethe maailma tunnetusse toob Prantsuse revolutsioon (1789). Ta kirjutab: "Siit ja tänasest päevast peale algas uus ajajärk maailmaajaloos... Väga huvitav on vaadata, kuidas näevad välja tardunud elul ja alal hoidlikel printsiipidel rajanevad konstitutsioonid. Niisugusel ajal, mil kõik liigub ja püüab muutuda." Peamine erinevus kaasaja tegelikkusest oli see, et uues ajastus polnud kohta parasiitidel. Goethe mõistis, et uusajastu peab aitama päästa sakslased killustatusest ja liitma nad rahvuseks. 4. Eksimuste ja kogemuste kaudu tuleb inimesel omandada usuline humaansus, sealt edasi astuda esteetilisse humaansesse, et jõuda esteetilise vastutustundeni (see ongi inimese peamine metamorfoos). Eetika on seega humaanset elu ja elamist vormiv printsiip, millega liitub sisemise rahuga tunnetatav armastus, Saatuslikkuse ees. Saatus see inimese elu tumedaim osa on peidus inimese sügavas sisemuses,
Suverään võib olla ka päritav võimu kandja nagu Hobbesi õpilane Charles II. Igal juhulaga peaks suverään suutma olla absoluutne valitseja, keda ei kontrolli teised instantsid, sest tema võimu igasugune kärpimine tooks kaasa segaste võimuvahekordade ning seetõttu ka kodusõja ohu. Hobbes mõtles oma riigiteooriaga lõpuni need mõtted, mis Machiavelli oli sõnastanud Euroopa kodu- ja ususõdade ajastu alguses, ja tegi modernsest riigikäsitusest uusajastu alguses, ja tegi modernsest riigikäsitusest uusaja ratsionalismi koostisosa. Nõnda sai Hobbesist teerajaja poliitilisele absolutismile ning koos sellega ajajärgule, mis rahuajana tegi võimalikuks filosoofilise valgustusliikumine. Looduslik seisund ja ühiskondlik seisund Kuidas elasid inimsed siis, kui riiki ei olnud? Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemates värvides, nimetades seda looduslikuks seisundiks. Inimesed on Hobbesi arvates looduse poolt võrdsed
1. Lapse õigused Lapsed kui indiviidid pole kuigi kaua olnud areneva maailmapildi täieõiguslikud ning arvestatavad ühiskonnaliikmed. Keskajal muutus laps tööjõuks juba siis, kui suutis korralikult käia ja või rääkida. Alles valgustussajand oli see aeg, mil hakati lastes nägema neid subjekte, millest kasvab välja tulevik ja mõisteti, et ,,helgema tuleviku" nimel tuleb laste kasvatamisele ja harimisele senisest rohkem tähelepanu ja aega pöörata. Uusajastu päris lõpus ehk siis 19 sajandi lõpuks hakkasid välja kujunema laste õigused ja kohustused, millest esimesed jõudsid ka seadusandja kaante vahele. Oluliseks aastaks saab 1923 aasta, mil rahvusvahelise liikumise Save the Children asutaja Eglantyne Jebb väljendas vajadust määratleda teatud kindlad õigused, mis kuuluksid igale lapsele. Samal aastal võeti nimetatud organisatsiooni poolt assotsiatsiooni asutamiskoosolekul vastu
Tuleks antiigi kummardamine lõpetada ja tunnustada kaasaegset kunsti. Kuulsaim meister on Charles Perronlt (uute esindaja), vana kunsti esindaja oli Nicolas Boilean. · Rokokoo: piiramatu meelelisus (väänlevad ebasümmeetrilised ornamendid, õrnad lille- ja lehekaunistused, mahedad pastelsed, kuid ka kuldsed ja hõbedased toonid mängutoosiesteetika-mööblikaunistused) · Suuri teoreetikuid väga palju ei olnud. VALGUSTUS Kuulub Euroopa uusajastu laiemasse ajajärkku. · Etapp Euroopa ja Põhja-Ameerika vaimukultuuris 17.-18.saj · Varavalgustus kuni u 1750ndateni ja kõrgaeg nn entsüklopeediate ajastul · Sarnaselt renessansile seotud väga paljude valdkondadega. · Renessansiajal sai alguse pöördumine kirikust see tipneb valgustusega. Valgustusajastu tähtsaim sündmus Suur Prantsuse revolutsioon (1789). See ka lõpetab valgustusajastu. Edasine on juba langus või järelvalgustus
annaabi.ee 
