kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 13) Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Kuumaks aetud kividega. 14) Mis pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'? Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti
Pika jõuluaja järgmine kõrgpunkt oli vana-aastaõhtu ja nääripäev. Aastavahetuse tähistamine on üle-euroopaliselt hiline nähtus. 16.sajandist on Eestis uusaastaks üldiselt kujunenud 1. jaanuar. Nääripäeva nimetus tähendab just 1. jaanuari. Tänapäeval kasutusel olev mitmuslik lõpp ,,näärid" on tulnud keelekasutusse alles hiljuti ,,jõulude" sarnasuse põhjal. Näärikombestikku järgitakse siiski rohkem nääri- ehk vana-aastaõhtul 31. detsembril. Eesti rahvakalendris on nääripäeva tähtsus aasatte jooksul kasvanud, eriti viimase poole tuhande aasta jooksul. Hoolimata sellest, et tavad, uskumused ja
kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 13. Kuidas meskiti Muinas-Eestis linnaseid? Kuumaks aetud kividega. 14. Millised pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'? Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti
ja väikesteks. Viis suurt püha on märgitud ära ka Tooras: kaks kurbuse päeva, Ros-Has-sana ja Jom Kippur, ning kolm rõõmsat püha- Pesach, Shavuot ja Sukkot. Ka paljud väikesed pühad on populaarsed, nagu näiteks Hanukka. 1.2 Juudi uusaasta Juudi uusaasta (Ros-Has-sana ) algab kümnepäevase patukahetsusega ja lõpeb lepituspäevaga (Jom Kippur). Rosh Hashana on tõlkes pea aasta http://www.jkool.tln.edu.ee/koolist/traditsioonid/ Juudid hakkavad valmistuma uusaastaks juba kuu aega varem. Ettevalmistuste hulka kuuluvad mõtisklemine ning enesesse vaatamine. Elulikuus puhutakse iga päev jäära sarvest tehtud pasunat, mis kutsub inimesi patukahetsusele. Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta. http://www.estlive.ee/content/juudi- kalender-ja-puhad/ 1.3 Lepituspäev
annaabi.ee 
