-18. sajandil § 8 Parlament tuli esimest korda kokku 1265, koosnes Alamkojast ja Lordide kojast (Ülemkojast). Parlamendi ja kuninga vahel käis pidev võimuvõitlus. Inglise parlamentarism on olnud eeskujuks kogu maailmale. 1603-1625 oli Inglismaa kuningaks hukatud Mary Stuarti poeg James I, tema järel eelmise poeg Charles I (1625-1649), mõlemad valitsesid absolutistlikult. Kuninga piiramatu võim takistas Inglismaa arengut. Kuninga vastu olid ka mitmed ühiskonnakihid puritaanid, uusaadlikud. 1640 tuli parlament taas kokku (viimati 1629), sest Sotimaaga sõdimiseks vajaliku raha saamiseks oli vaja parlamendi nõusolekut. Algul lühike (paar nädalat), seejärel pikk parlament (12 aastat). 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele (kuningas ei tohtinud parlamenti laiali saata, parlament kontrollib riigi rahaasju jne). 1640
Abielust sündis vähemalt 9-10 last, lisaks lapsed abieluvälistest suhetest. Tower of London. Riigi kindlustamiseks pustitati kindlustusi- Toweri rajamist alustati 1078.a. Asub Thames'i jõe kaldal. Henry VII Olukord Ingl nn Rooside sõda 15. Saj · Nim oli vappidel rooside pärast · Rooside sõda 1455-1485 Lancasteri suguvõsa · Toetajaks suurfeodaalid · Valitseja Henry Tudor · PUNANE ROOS Yorki suguvõsa · Oli võimul · Uusaadlikud ja kodanlased (inteligentsed) · Valitseja sel ajal Richard III, eduakas reformija · VALGE ROOS Lõpp · 1485. A. Bosworthi lahing Henry Tudor lõi Richard III vägesid ning Inglismaal algas Tudorite ajastu · Uus kuningas Henry VII Tudor (1485-1509) · Tudorid olid troonil 118 aastat, absolutistlik monarhia Henry VII Tudor · 1485 a krooniti pidulikult Westministeri katedraalis kuningaks · 1486 a abiellus Yorki päritolu Elisabethiga
Bolingbroke (HENRY IV). Esimene Lancastarite dünastia kuningas. Peale teda valitsesid samast dünastiast Henry V ja Henry VI, kuni nad Yorkide dünastia poolt Rooside sõjaga kukutati. ROOSIDE SÕDA: 1455-1485 Inglismaal Lancasteri (punane roos) ja Yorki dünastia (valge roos) vahel peetud sõda. Lancasterid toetasid Põhja-Inglismaa suurfeodaalid, nende juhid olid Henry VI ja tema abikaasa Margaret. Yorke pooldasid Lõuna-Inglismaa suurfeodaalid, uusaadlikud ja kodanlased, nende juhid olid hertsog Richard ja tema poeg Edard, kes tõusis 1461 troonile Edward VI- na. Vahelduva eduga peetud sõda lõppes 1485 Bosworthi lahinguga. Et rooside sõjas hukkus enamik inglise kõrgaadlist, tugevnes kuningavõim. Bosworthi lahhing 1485: Lancasteri soost pärit Henry Tudor (Henry VII) ja Yorki dünastiast lahku löönud väed võitsid viimast Yorki soost kuningat Richard III. See lahing märgib ka sümboolset lõppu Inglise keskajale.
Esimene Lancastarite dünastia kuningas. Peale teda valitsesid samast dünastiast Henry V ja Henry VI, kuni nad Yorkide dünastia poolt Rooside sõjaga kukutati. Rooside sõda 1455-1485 Inglismaal Lancasteri ja Yorki dünastia vahel peetud sõda, nimi tuleneb Lancasterite vapil olnud punasest ja Yorkide vapil olnud valgest roosist. Lancastereid toetasid Põhja-Inglismaa suurfeodaalid, nende juhid olid Henry VI ja tema abikaasa Margaret. Yorke pooldasid Lõuna-Inglismaa suurfeodaalid, uusaadlikud ja kodanlased, nende juhid olid hertsog Richard (hukati 1460) ja tema poeg Edward, kes 1461 tõusis troonile Edward VI-na. Vahelduva eduga peetud sõda lõppes 1485 Bosworthi lahinguga. Et rooside sõjas hukkus enamik Inglise kõrgaadlist, tugevnes kuningavõim. Bosworthi lahing 1485 Lancasteri soost pärit Henry Tudor (Henry VII) ja Yorki dünastiast lahku löönud väed võitsid viimasst Yorki soost kuningat, Richard III. See lahing märgib ka sümboolset lõppu Inglise keskajale.
Esimene Lancastarite dünastia kuningas. Peale teda valitsesid samast dünastiast Henry V ja Henry VI, kuni nad Yorkide dünastia poolt Rooside sõjaga kukutati. Rooside sõda 1455-1485 Inglismaal Lancasteri ja Yorki dünastia vahel peetud sõda, nimi tuleneb Lancasterite vapil olnud punasest ja Yorkide vapil olnud valgest roosist. Lancastereid toetasid Põhja- Inglismaa suurfeodaalid, nende juhid olid Henry VI ja tema abikaasa Margaret. Yorke pooldasid Lõuna- Inglismaa suurfeodaalid, uusaadlikud ja kodanlased, nende juhid olid hertsog Richard (hukati 1460) ja tema poeg Edward, kes 1461 tõusis troonile Edward VI-na. Vahelduva eduga peetud sõda lõppes 1485 Bosworthi lahinguga. Et rooside sõjas hukkus enamik Inglise kõrgaadlist, tugevnes kuningavõim. Bosworthi lahing 1485 Lancasteri soost pärit Henry Tudor (Henry VII) ja Yorki dünastiast lahku löönud väed võitsid viimasst Yorki soost kuningat, Richard III. See lahing märgib ka sümboolset lõppu Inglise keskajale.