KÜSITLUS: Noorte energiajookide o Tuleb tuju tarbimisharjumused ja teadlikkus o Muu põhjus Ringita või kirjuta sobiv vastus. .......................................... 1. Kui vana te olete? ... o 14 o 15 8. Kas olete tarbinud energiajooke o 16 koos alkoholiga?(vastab vaid 11. o 17 ja 12. klass) o Jah, sest o 18 .......................................... ...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja
Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi. Meetod Infot koguti mitmest varem läbi viidud uurimusest: Sissetulekuid uurivast paneeluuringust PSID (Panel Study of Income Dynamics) Longituuduuringust mis hõlmab tööga hõivatust, sissetulekuid, vara, kulutusi, tervist, abieluseisu, laste arvu, laste arengut, heategevust, haridust jne. Vanemate sotsiaalse klassi defineerimisel arvestati nende sotsiaalset päritolu ning hetkelist majanduslikku stataatust ning liigitati pered nelja klastrisse: stabiilne kesk-, uus kesk-, uus töölis- ning stabiilne töölisklass.
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise
o Lühike uinak aitab meil päeva jooksul lõdvestada ja annab meile uut energiat. Uinakute negatiivne külg: o Uinakud võivad segada meie ööpäeva rütme. Meil võib olla raske öösel korralikult magada. o Kohe pärast uinakust ärkamist oleme uimased ja halvasti kontsentreerunud. (http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Short_Stor y_on_Napping.htm) Kirjeldus ühest lõunauinakut uurivast katsest Uuringu läbiviimine Uuringu nimi: ,, The role of a short post-lunch nap in improving cognitive, motor, and sprint performance in participants with partial sleep derivation" Uuringu läbiviijad: Research Institute for Sport and Exercise Sciences; J. Waterhouse, G. Atkinson, B. Edwards, T. Reilly Uuringus osales 10 meessoost isikut, keskmise vanusega 23,3a. Kõik osalejad olid hea tervise juures ega põdenud unetushäireid.
bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust. 3) Charles Sanders Peirce (1839-1914) – paljudele biosemiootikutele eeskujuks, eriti Thomas A. Sebeokile. Tema märgiloogika biosemiootikutele oluline. Märgiloogika kaudu õpivad maailma tundma kõik õppimisvõimelised e intelligentsed organismid. Mõtles endast kui evolutsiooni uurivast filsoofist. Oli pühendunud evolutsioonise kasvu põhimõtete arvestamisele. Peirce’i ikoon, indeks ja sümboli eristus aitab ka biosemiootikat mõista. Loogika on lihtsalt teine nimi semiootikale. Peirce’i jaoks oluline triaadilisus. Pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. 4) Charles Morris (1901-1979) – tahtis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi
annaabi.ee 
