Vahepaladeks peaks eelistatud olema toores puu- ja juurvili, jogurt, mitmesugused marja- ja piimajoogid, kaloritevaesed küpsised- seega vitamiinide ja mineraaliderikkad toidud, millega saab täiendada põhitoidukordi, kuid samas vältida üleliigseid kaloreid (2: 87). Toitumisalaseid küsitlusi on läbi viidud ka hiljem. 2004. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumist (mille alla võib liigitada ka toitumiskäitumise) uurivas raportis hinnati 10 aasta muutusi toitumisharjumustes põhiliste toiduainetegruppide alusel. Selgus, et 1991. aastal sõi regulaarselt hommikueinet ¾ õpilastest, ebaregulaarselt 14% ja umbes 10% ei söönud hommikul. See näitaja oli umbes sama ka 10 aastat hiljem: kokku veerand õpilastest kas ei söö igal hommikul või teevad seda ebaregulaarselt. R. Voki jt. õpilasküsitluste põhjal 1995. ja 1999. aastal sõid maakoolide õpilased sagedamini hommikueinet, protsendid vastavalt 80 ja 75
müügistruktuuriga (tootmisstruktuuriga), kõik kulud on liigitatud püsiv ja/või muutuvkuludeks, olulisusvahemikus on püsikulud konstantsed ja muutuvkulud varieeruvad proportsionaalselt kulukäituriga, hinnad ei muutu, uurivas tegevusmahus on kulud ja tulud lineaarsed, 18 ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur on maht (kogus), tehnoloogia, tootmisviis ja efektiivsus ei muutu, varud ei muutu või varude arvestust rakendatakse ainult muutuvkulude ehk piirkulu meetodil, inflatsiooni mõju on neutraliseeritud, st inflatsioon puudub, mõjutab kõiki
analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse. Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles küsimuses mõeldakse paberkandjal ajalehtede lugemist. Ajakirjade lugemist uurivas tabelis (küsimus 5) oli vastajatele ruumi jäetud ainult kolme ajakirja jaoks, kuigi ridu oleks võinud teha rohkemgi. Põhjus seisnes oletuses, et neid õpilasi, kes loevad rohkem kui kolme ajakirja, on kindlasti väga vähe. Samas ei tohtinud ruumi jätta ka liiga paljudele ajakirjadele, sest alati on õpilasi, kes tahavad kindlasti igasse lahtrisse midagi kirjutada. See toob kaasa ajakirjade nimetamise, mida tegelikult praktiliselt ei loeta (ainult vaadatakse
Nende muutuste alusel ongi erinevad autorid jaganud Rooma õiguse, õiguse ajaloo ning õigusteaduse perioodidesse ning alljärgnevalt on esitatud ülevaade kõige tuntumatest Rooma õiguse periodiseeringutest ning neid lähemalt iseloomustatud. Seejuures on eristatud Rooma õiguse ajaloo periodiseeringuid periodiseeringutest, mida kasutatakse tavaliselt Rooma eraõiguse iseloomustamiseks. 1) Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud a) periodiseering riigivõimu vormide alusel on Rooma õigust uurivas teaduses – romanistikas – kõige levinum ning seda kasutatakse sageli ka paralleelselt teiste periodiseeringutega. Kuningate ehk rex'ide aeg (753-510 eKr) Legendi järgi rajati Rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt aastal 753 eKr. Selle järgi käis ka roomlaste ajaarvamine: "ab urbe condita" ehk linna rajamisest. Rex’ide ajastu roomlased olid talupojad, kes asustasid Latiumi künka ümbrust. Sel perioodil oli Rooma vaid väheste elanikega linnriik
annaabi.ee 
