Hüpotees: Kas püramiidid on tõesti nii suurejoonelised arhitektuurisaavutused, kui arvataskse neid olevat? Ülesanded: · Uurida hüpoteesi paikapidavust 1 M.V.Alpatov ,,Kunsti ajalugu", 1973, kirjastus ,,Kunst", Tallinn, lk 70 4 · Koguda võimalikult mitmekesist informatsiooni · Koondada teave ühtseks Püramiidide uuritavus on olnud suur, teadlased on palju uurinud Egiptlaste arhitektuuri saavutusi, eelkõige püramiide. Kuid siiani on palju küsimusi, millele kindlat vastust ei teata. Püramiidide kohta leidub palju informatsiooni, kuid tihti on nende teemad sarnased. Esialgu räägin sellest, kuidas usk on seaotudpüramiididega ning seejärel kirjeldan erinevaid püramiide kronoloogilises järjekorras. Uurimismetoodika: Lääne Maakonna Keskraamatukogust leanutasin raamatuid, Lääne Maakonna
Liikudes üldiselt uurimisteemalt uuritava probleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha. Uurimisküsimuse valimise põhjused: Uurimisküsimuse tüübid: · teoreetiline tähtsus · kui palju -> küsimustik · praktiline tähtsus · kes -> küsimustik · küsimuse uuritavus · mis -> küsimustik · uue info leidmine · kus -> küsimustik · selgitamise võimalikkus · kuidas -> eksperiment, case study · isiklik huvi · miks -> eksperiment, case study KVANTITATIIVNE UURING Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades, kus fenomeni on
2) ühiskonnas esilekerkinud aktuaalsed probleemid, 3) isiklikest tähelepanekutest esilekerkinud probleemid, 4) rahastamise võimalusega seotud probleemid, 5) tulemuste vajalikkus praktilises elus. Uurimisprobleemi allikad · Oma kogemustest tekkinud küsimused, vastuolud, vajadused. · Antud ajahetke aktuaalsed ja populaarsed teemad. · Mõne teise asjatundja probleemilahenduses osalemine. · Intellektuaalne uudishimu. · Teaduslik uudishimu. Probleemi uuritavus, informatiivsus ja selgitusvõime Uurija võib seista dilemma ees kas uurida teaduse seisukohast olulisi probleeme või uurida kergesti uuritavaid probleeme? Mida enam ning mida veenvamat uut teavet probleemi lahendus endaga kaasa toob, seda olulisema tähtsusega on probleem. Kui uurimistulemused ütlevad vaid seda, mis oli juba varem teada, kordavat iseenesestmõistetavat, ei ole probleemi lahendus informatiivne. Kas uurimistulemused, teooria või hüpoteesid selgitavad uuritud nähtust
· Uurimisväite/-argumendi olemasolu, mitte · Praktiline tähtus (kahjuks sageli mitte peamine - Teadusfilosoofia ontoloogiline ja ainult kirjanduse ülevaade ja kirjeldavad ülikoolide jaoks) epistemoloogiline põhjendamine · Küsimuse uuritavus - Meetod andmed (samas laialt kasutuses) (lihtne/keeruline, andmete ja ressursside olemasolu) - Uuringu (lõputöö) struktuur (Ketokivi, 2008)
annaabi.ee 
