diagnoosi) • Tekkepõhjused pole teada Põhjused • Ajus asuv musttuuma kahjustus- dopamiini taseme langus • Haigus ilmneb kui üle poole musttuumast on kahjustunud • Tavaliselt algab 50. eluaastast • Parkinsoni tõbi ei ole põhjustatud eluviisidest, teistest haigustest, nakkusest, halvast toitumisest, stressist ega meeleoluhäirest Diagnoosimine • Määratakse kliiniliselt- haiguse sümptomite alusel • Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe
Kolmveerandil haigetest on esimeseks haigusnähuks värin, umbes veerandil algab haigus lihasjäikuse ja liigutuste aeglusega. Üksikutel patsientidel on esmaseks häirivaks sümptomiks tasakaaluhäire. Parkinsoni tõbe ei diagnoosita kunagi ühe sümptomi järgi, vaid vastavalt kogu haigusnähtude kogumit arvestavatele kriteeriumitele. Praeguseni diagnoositakse Parkinsoni tõbe kliiniliselt, s.t. sümptomite järgi, kuna pole olemas ühtegi Parkinsoni haigusele spetsiifilist uuringumeetodit, mis oleks rutiinselt kõigil haigetel kasutatav. Maailmas üldtunnustatud Hoehn Yahr'i skaala määratleb järgmised Parkinsoni tõve staadiumid: 0. staadium - haigusnähud puuduvad 1. staadium - haigusnähud ilmnevad ühel kehapoolel 2. staadium - haigusnähud haaravad mõlemat kehapoolt, kuid tasakaaluhäireid ei täheldata 3. staadium - haigusnähud haaravad mõlemat kehapoolt, esinevad tasakaaluhäired. Patsient on siiski sõltumatu 4
järgmised hüpoteesid: • Hiiumaa elanike hoiakud põgenike Eestisse tulemise suhtes on pigem positiivsed; • Kõige sallivamad põgenike Eestisse tulemise suhtes on kõrgharidusega inimesed; • Kuigi hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes on pigem positiivsed, võib nende tulekuga tekkida mitmeid uusi probleeme Eesti ühiskonnas. Uurimistöö tulemuste analüüsimisel ja kirja panemisel kasutati kvantitatiivset uuringumeetodit, mis keskendub peamiselt statistiliste tulemuste edasiandmisele. 3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev 1.1 Ajalugu „Migratsioon ehk ränne on inimeste ümberpaiknemine riigi sees või riikide vahel.” (Migratsioon) Mistahes rännetega levivad erinevad kultuurid, religioonid, kombed, mis omavahel segunevad (Inimkonna Rändeatlas 2008).
3. Avatud ehk struktureerimata küsimustik. Uuringu käik sõltub otseselt uurijast ja vastajast ning see võib erineda oluliselt konkreetse intervjuu või küsitluse lõikes. 4. Uurija suur osalus. Uurija omab uuringu läbiviimisel kandvat rolli. 5. Selgemini mõistetavad andmed. Kvalitatiivuuringu tulemused toovad välja uuritavate mõtted kasutades nende endi igapäevakeelt ning selgitavaid skeeme. Üldises plaanis võib vaadelda nelja erinevat kvalitatiivset uuringumeetodit 1. Standardiseerimata intervjuu. 2. Kvalitatiivne test. 3. Kvalitatiivne vaatlus. 4. Workshopid ja muud vormid. Standardiseerimata intervjuud on võimalik läbi viia nii grupis kui ka personaalselt 1. Fookusgrupi intervjuu (focus group interviews) kujutab endast sihipärast kuid pingevaba vestlust teatud teemal. Fookusgrupp koosneb tavaliselt 6-10 liikmest ning diskussiooni juhib mittestruktuursel ja loomulikul viisil moderaator
päevituskohad x (x) Külastajauuringud Külastajate arvamuse väljaselgitamiseks nende tegevuste, motiivide, maastikuliste eelistuste, rekreatsiooni kvaliteedi ja infrastruktuuride osas on kasutusel mitmed erinevad meetodid. Mitmetes riikides kasutati selleks ainult ühte uuringumeetodit (peamiselt kohapealne otsene intervjuu), samas näiteks Austrias, Taanis, Saksamaal, Šveitsis ja Suurbritannias kasutati mitmeid erinevaid meetodeid (tabel 3). Tabel 3. Ülevaade küsitluste läbiviimiseks kasutatud meetoditest uuringus osalenud riikides. Kohalike elanike posti-küsitlus
annaabi.ee 
