Uurimuse materjal kogutakse . Korduvalt erinevatel aegadel. 30.Sekundaaruurimus e. kirjutuslauauurimus - Uurimuse tarbeks ei koguta ise empiirilist algmaterjali va analüüsitakse teistes uurimustes kogutud andmed vms juba olemasolevat materjali. 31.Juhtumiuuring (case-study)- Sotsiaalset üksiknähtust nt. mõnda rühma, organisatsiooni, meediaväljaann , üritust vms uuritakse sügavuti, võimalikult mitmest vaatenurgast. 32.Omnibus-küsitlus - Uuringufirmad koguvad omaklientide üksikud küsimused erinevad teemade kohta ü suurde küsimustikku kokku ja küsitlevad selle põhjal suurt elanikkonna valimit. 33.CAPI - Intervjueerijal on sülearvuti ning ta sisestab vastused koheselt arvutisse. 34.CATI- Keskarvuti valib juhusliku numbri ning helistab sellele ning ühendab intervjueerijaga. Intervjueer istub arvuti taga, ekraanile ilmuvad tutvustav tekst ning küsimused üksteise järel. Intervjueerija esitab küsimu
Kuidas need on seotud nn. tasuta ja tasuliste teenustega? Teiseks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada turuvoogudega. See on enamlevinud käsitlus, mille kohaselt liiguvad turul (tootja ja tarbija vahel) kaup, raha ja info. Kaubaga tegelevaid institutsioone nimetatakse kaubandusinstitutsioonideks. Rahaga tegelevaid institutsioone nimetatakse finantsinstitutsioonideks. Infoga tegelevate institutsioonide (infoagentuurid, turu- uuringufirmad, statistikaorganid jt.) üldnimetust ei ole erialakirjanduses seni kohanud. Kaubandusinstitutsioonide eripära saab selgitada ka kahe turupartneri (müüja ja ostja) kontakteerumisprintsiipide alusel (vt. joonis 3). 1 residentsprintsiip 2 domitsiil(elukoha)printsiip Müüja Ostja 3 kohtumisprintsiip
kaubavalikut erinevatelt tootjatelt. Kaupluste arv on suhteliselt vähenenud, kuid olemasolevate kaupluste suurus on mitmekordistunud. Jaekaubandus tugevneb ja kontsentreerub ning haru kasumlikkus kasvab järjest. Iga üks nendest muudatustest on mänginud eelduse rolli jaekaubanduse rahvusvahelistumisel. (Gilbert 2003, 396-399) Järgmine oluline jaekaubanduse rahvusvahelistumisel on sihtturgude valik ja sisenemisstrateegia loomine. Selleks on uuringufirmad jälginud rahvusvahelise tegutsemise aktiivsust ja ettevõtete laienemisi. Enamus näitajaid viitavad asjaolule, et rahvusvahelisel tasandil alustajad, eelistavad madala riskiga strateegiaid ja turgusid. Tavaliselt on need geograafiliselt või kultuuriliselt kodumaisele sarnased. Põhjuseks on asjaolu, et füüsiline distants või kultuurilised erinevus võivad tekitada ettevõttes ebakindluse välisturu suhtes. See võib tekitada kultuurilisi erimeeluseid ja muid
f. Andmete eksitav esitamine. Tihti kasutatakse liiga spetsiifilist erialast terminoloogiat, või toimub andmete ebakorrektne ümardamine, või hoopis kasutatakse ebaotstarbekalt keerulist uurimismeetodit jne. 4. Uurijaga seotud eetilised probleemid: a. Ebasündsate ettepanekut esitamine. Tellitakse uuring, mis näitab tellijat paremas ning konkurente halvemas valguses. b. Uurija andmete ja meetodite avalikustamine. Mõnikord kasutavad uuringufirmad teatud probleemide lahendamiseks spetsiaalseid võtteid ja meetodeid, mida uurijad ei tahaks oma konkurentidele avaldada. c. Tulemuste moonutamine. Uuringu tulemusi annab moonutada mitmeti, kasvõi sõnastuse ümberkujundamisega vms. Tavaliselt moonutatakse tulemusi positiivses suunas. Turundusuuringutega seonduvate eetiliste probleemide õigeks lahendamiseks annab baasi Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) ja Arvamus- ja Turundusuuringute Ühingu (ESOMAR) koostööna koostatud ,,Turundus
annaabi.ee 
