Juhtumiuuring (case study) uurib konkreetset juhtumit (võib olla organisatsioon, sündmus, grupp, protsess vms) kasutades kõiki võimalikke juhtumisse puutuvaid andmeliike. Eesmärgiks on mõista juhtumit tema kontekstis, terviklikult. Diskursusanalüüsi eesmärgiks on esile tuua, kuidas konstrueeritakse diskursiivsete ehk keelekasutuse praktikate kaudu erinevate sotsiaalsete gruppide positsiooni ning identiteeti ja võimusuhteid ühiskonnas. Tegevusuurimus (action research) on uurimustegevus, mille eesmärgiks ei ole pelgalt uute faktide avastamine või teooriate loomine, vaid konkreetsete probleemide lahendamine uurimisprotsessi kaudu. Narratiivne lähenemine uurib ,,lugusid", sealhulgas elulooline lähenemine: näiteks mingi spetsiifilisema kogemuse tähenduse mõistmine inimese elu kui terviku kontekstis, individuaalse tähendusloome kaudu. Põhistatud teooria (grounded theory) on uurimisstrateegia, mille eesmärgiks on empiirilistest
dialoogi ja uurimusi. Mudelit kasutades saab veenda nii organisatsiooni kui avalikkust, mõlemad võivad oma käitumist muuta. Eetiline, sotsiaalset vastutustundlik, edukas. 4.mudel: kahesuunaline sümmeetriline ( Tampere) Kahesuunaline mudel, mis tugineb organisatsiooni ja avalikkuse dialoogile. Sisuliselt võib öelda, et mudel tugineb vastastikkuse mõistmise ideaalile ning suhtekorraldustegevuse tulemusena on võimalik veenda nii organisatsiooni kui ka avalikkust oma käitumist muutma. Uurimustegevus üritav hinnata mõistmist. Kasutavad sotsiaalselt vastutustundlikus organisatsioonid. Suhtekorraldus Eestis: kujunemine ja areng Suhtekorralduse protsesse on seni uuritud enamasti stabiilsetes ühiskondades tingimuste, kus muutunud on ainult üks või paar süsteemi komponenti. Ülemineku ühiskonna protsessid ei ole aga tüüpilised- Eesti suhtekorralduspraktikat analüüsides on selge, et siinses keskkonnas
K. Lewini ja E. Brunswiki töödes. Ühendati mõisted ökoloogi ja psühholoogia ökoloogiline psühholoogia, käitumiseökoloogia, ökokäitumuslik teooria (eco- behavioral theory), et tähistada uut lähenemist või valdkonda, mille objektiks on nähtused ja protsessid, mis tekivad inimgrupi ja objektiivse kk-a korduval interaktsioonil loomuliku käitumise ja kk seos molaarsel tasemel. Antud paigale v antud raamistikule iseloomulikud püsivad käitumuslikud nähtused. 1947 alanud uurimustegevus inimese igapäevase käitumise vaatlemine ja selle teoreetiline läbitöötamine, on andnud suure hulga originaalseid mõtteid, mudeleid ja mõisteid. Metodoloogiliseks uuringuks oli muuta psühholoogia vaatlusteaduseks vaatleks asju ja nähtusi nende loomulikus olekus, ilma protsessidesse sekkumata, uurimisobjektiks on terviklik uurimise voog (behavioral stream) kk interaktisoon rikkumatul või sekkumatul kujul, mitte isoleeritud
2) Nähtuste arengu prognoosimine Kordusuuringute intervall on tavaliselt mitte vähem kui 2-aastase intervalliga, reeglina on need ajavahemikud aga palju pikemad. 6.4.1. Õigussotsioloogilise kordusuuringu metoodikast. 6.5. Paneeluurimus. Ühe uurimisprojekti raames kogutakse andmeid ühtedelt ja samadelt indiviididelt mitmel korral. Eesmärk: enne/pärast info saamine. Intervall alla 2 aasta. 6.6. Longituuduurimus. Paneeluurimuse alaliik pikemaajaline uurimustegevus, ajas pikemalt kulgevate nähtuste analüüs. Kasutatakse mitut järjestikust andmekogumist. Saab jälgida uurimuses haaratud inimrühmitustele omast isearenemist, seesmist muutumist. ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA VII SEMINAR 08.05.2007 1. Sotsialiseerimine ja sotsialiseerumine kui sotsiaalselt kujundatud käitumine (mõisted ja olemus). Sotsialiseerumine Tegevuse tähtsaimaks liigiks on siin suhtlemine. Eristatakse introgeenset tegevust ning ekstrogeenset tegevust
annaabi.ee 
