6. Teadus pole mõnes mõttes demokraatlik, kuna teaduslike järeldusi tehes, ei saa teadlased aluseks võta enamuse arvamust. St kui näiteks katse näitab üht, aga enamus teadlasi arvavad teist, ei saa järeldada, et enamuse arvamus on õige, õigeks tuleb pidada siiski eksperimendi tulemusi, mitte teoreetilisi arvamusi. Samuti, kui käsitleda teadust kui demokraatliku ühiskonda/riiki, siis on see demokraatlik, kuna ka sellel on vabadus. Teadusel on uurimisvabadus, st on õigus kasutada ise valituid meetodeid, esitada küsimusi mõneti võib seda nimetada ka sõnavabaduseks. Teaduses eksisteerib ka mõiste uurimisvabadus st uuringuid ei piira institutsioonid.
arvamusel teaduslike küsimuste osas. Sellise omaduse tugevuseks on teaduse muutmine usaldusväärsemaks, sest kõik uuringud ning katsed on eelkõige objektiivsed. Nõrkuseks võib aga pidada väidete või teooriate pidevat järelekontrolli: isegi kui mitmed autoriteetsed teadlased on milleski ühiselt veendunud, ei saa nende arvamust pidada kinnitatud faktiks enne vajalike uuringute läbiviimist. Demokraatlikuks võib aga teadust pidada järgnevate tunnuste alusel: teadlastel on täielik uurimisvabadus, nad valivad ise vastavat uurimisvaldkonda ning omavad õigust tegeleda sellega piiranguteta; kõik teadlased on võrdsed juba kinnitatud teooriate ning faktide ees, need kehtivad kõigile; igale avastusele või tulemusele järgneb selle objektiivne kontroll; uuringud ning nende kirjeldused on avalikud; teadus on igaühele kättesaadav. Nende omaduste põhjal on teadus demokraatlik kindlate reeglite, vabaduste, õiguste ning võrdsuse olemasolu mõttes. Kasutatud välisallikad:
Eetikanõuded • Mida tohib/ei tohi teha haritum, teadjam, kompetentsem inimene? • Teadja positsioon sisaldab alati ohtu – ärakasutamiseks, manipulatsiooniks, oma huvide realiseerimiseks • Eetikanõuded nii uurivale psühholoogile kui praktilisele psühholoogile • Erialasisesed kokkulepped, vabatahtlik enesepiirang. Olemas enamikes professionaalse tegevuse valdkondades Uurija väärtuskonflikt Uus teadmine, uurimisvabadus, uurija sõltumatus vs Inimõigused, privaatsus, eraelu puutumatus, mittekahjustamine Controversial Psychology Studies Stanley Milgrim’s (1963) Obedience To Authority Experiments Philip Zimbardo’s (1973) Stanford Prison Study Lessons Learned from These Controversial Studies • "The social psychology of this century reveals a major lesson: often it is not so much the kind of person a man is as the kind of situation in which he
Vahele tuleb aga segada juhul, kui laps hakkab lõhkuma, võib end vigastada või teeb teistele haiget ning tekitab stressi. Enne Küsiv pilk piirangute kehtestamist mõelge konkreetne situatsioon hoole- Esimese aluaasta lõpul tekib lapsel ebakindlas situatsioonis ga läbi, sest tõkete paikapanemine tekitab agressiivsust. kõmme vaadata otsa oma emale või mõnele teisele tugiisiku- Mõelge ka sellele, et lapse uurimisvabadus ei saa olla ühesu- le, et näha, kuidas too hindab olukorda. Kaheteistkümnekuu- Tugiisik on gune nii koduses miljöös kui avalikes kohtades või teiste ini- sel lapsel on juba võime hinnata pilguga oma tugiisiku meele- nagu kindel meste kõdus. Teie laps peab õppima austama teiste inimeste seisundit. Selline võime sisendab lapsele kindlust ja lubab tal sacfam- individuaalseid piire
annaabi.ee 
