korda isiksusepsühholoogia maailmakaardile tänu osalemisele suurtes kultuure võrdlevates uurimisprojektides. Maailm sai teada, et emotsioonide tajumise ja partneri valimise poolest ei erine eestlased teistest rahvustest (Allik, Realo ja Konstabel 2003). 2.5. UURIMISPROGRAMMID Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2
such as anger, anxiety, depression, or vulnerability; sometimes called emotional instability. PROJEKTRIIVSED TESTID • Hermann Rorschach (20 saj algus) – värviplekitest • Henry Murray (1930dad) – TAT • Projektiivsete testide interpreteerimine ja kasutusalad UURMISSTRATEEGIAD • Erinevate meetodite kombineerimine uurimiseesmärgi saavutamiseks: juhtumianalüüs, etnograafiline uuring, turu-uuringud; • Kvalitatiivne lähenemine vs positivistlik uurimistraditsioon JUHTUMIANALÜÜS • Konkreetse/piiritletud nähtuse või juhtumi (süva)uurimine erinevate meetoditega • Juhtum: piiritletud, holistlik, mitmeplaaniline • Meetodid: intervjuu, küsitlus, dokumentide analüüs … • Näited: 2011 valimiskampaania, vabadussammas, devalvatsioonipaanika … • Juhtumi üldistatavus ETNOGRAAFILINE ANALÜÜS • Traditsioonilise kultuuri elukorralduse kirjeldamine ja analüüs
Koostöö Eesti foneetikutega. Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Arvo Eek; Lya Meister, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve; murded ja soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele Instituut (Meelis Mihkla, kõnesüntees), Tallinna ülikool (Mart Rannut, aktsent). EKGs puudub foneetika-fonoloogia osa. Katkenud on artikulatoorse foneetika uurimistraditsioon. Vaja oleks tänapäevast aparatuuri, koostööd arstide ja eripedagoogidega. · Valter Tauli: 1) maailma keelte muutumine, raamatud ,,The structural tendencies of languages" ja ,,Structural tendencies in Uralic languages", 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. ,,Phonological tendencies in Estonian" (doktoriväitekiri) ,,Eesti keele grammatika" I, II ,,Standard Estonian Grammar" I, II
parteide kui organisatsioonide geneesist, nende tegevusest ja selle rahastamisest, eesmärkidest, juhtliikmete ja lihtliikmete vahekorrast, geograafilisest kontekstist. Institutsionaalne suund huvitub parteide poliitilisest käitumisest, konkurentide omavahelisest käitumisest, toetajate stereotüübid. Sotsioloogiline käsitlus peab erakondi ja nende süsteeme ühiskonda lõhestavate poliitiliste vastuolude väljenduseks. Institutsionaalne uurimistraditsioon näeb parteisüsteemide erinevuset põhjusi eelkõige valimissüsteemide erinevuses. Kodaniku ja erakonna vahelise sideme iseloom on kas: individuaalne/materiaalne; sotsiaalne solidaarsus; poliitiline/isiksuslik/imidzil põhinev. Mitmeparteilistes süsteemides sõltub erakondade omavahelisest koostööst või selle puudumisest valitsuse püsivus. Partei põhikiri ja programm Erakonna olemasolu ja tegevus on määratletud programmi ja põhikirjaga. Seaduslikult