toetamiseks. Kriitilise mõtleja argumendid põhinevad tõendusmaterjali kasutamisel ja mõistlikul põhjendamisel. On olemas intellektuaalsed standardid, mida rakendades saate kontrollida enda ja teiste kriitiliste oskuste kasutamist: selgus, tõelevastavus, täpsus, asjakohasus, sügavus, ulatus, loogilisus / mõistlikkus. Materjale uurides on tähtis säilitada avatud meel. Kui oled end tõsiselt pühendanud uurimisprotsessile, pead olema valmis selleks, et su tõekspidamised võivad muutuda. Üks kasulikke kriitilisi meetodeid on kuradi advokaadi mängimine, mis tähendab seda, et inimene võtab meelega konfliktse või erineva (võimalusel ebamugava) seisukoha, et näha asju teisest perspektiivist. Teine kasulik võimalus ideedest aru saamiseks on kontseptuaalse raamistiku väljatöötamine. Kasutades kriitilisi kriteeriumeid ja meetodeid hakkad mõistma oma
o Teadus ei ole sama, mis tavaloogika ei tohi toetuda loogikale o Vaba väärtushinnangutest suudab luua universaalselt kehtivaid väiteid Objektivism sisaldab kahte elementi: neutraalsus (objektiivsus, väärtushinnangute vaba), vaimset sõltumatust (kirjeldada maailmas eksisteerivaid reegleid, mis ei sõltu inimese arvamusest) Eesmärgiks on arendada meetodeid, mis minimiseeriks uurija mõju uurimisprotsessile Kriitika: eelarvamuste vaba on uurijal väga keeruline olla; pea võimatu Durkheimi uurimisskeem kajastub ka täna positivistlikus sotsioloogias: o Probleemi defineerimine o Kirjandusega tutvumine o Hüpoteeside formuleerimine o Uurimistöö meetodi valik o Andmete kogumine o Andmete analüüs o Järelduste tegemine Durkheimi enesetapu-uurimus: Durhkheim tundis huvi, miks inimesed ennast tapavad
1) teadus on ühtne 2) uurimise eesmärgiks seletada ja ennustada 3) Teadus ei ole sama, mis tavaloogika 4) Teadus peaks olema vaba väärtushinnangutest Positivismi järgi võime objektiivselt teada ja kirjeldada, kuidas sotsiaalsed süsteemid töötavad kvantifitseeritavate tulemuste kaudu. - Objektivism sisaldab kahte elementi. 1) neutraalsust 2) vaimset sõltumatust -Eesmärgiks on arendada meetodeid, mis minimiseeriks uurija mõju uurimisprotsessile. Durkheimi uurimisskeem kajastub ka tänases positivistlikus sotsioloogias: - Probleemi defineerimine - kirjandusega tutvumine - hüpoteeside formuleerimine - uurimistöö meetodi valik - andmete kogumine - andmete analüüs - järelduste tegemine Positivismi kriitika Positivistliku lähenemise küündimatus - Inimkäitumine sõltub teadmistest, mille kontrollimine on kvantitatiivse uurimuse läbi praktiliselt võimatu seega muutub küsitavaks ka universaalsuse nõue.
· N. case study võib sisaldada kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või mõlemat · Kontekstist sõltuv/uurimissituatsiooni selge sorti andmeid. "Although the terms qualitative and case study are often used interchangeably, case study research can involve qualitative data only, mõju uurimisprotsessile quantitative only, or both". (Cassel and Symon 1995) (Eisenhardt, 1989: 538) Kvalitatiivne ja kvantitatiivne Kvalitatiivne ja kvantitatiivne
annaabi.ee 
