(RT III 2000, 15, 159) on rõhutanud halduskohtu aktiivset rolli ja uurimispõhimõtte kohaldatavust ka juba asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis. Seega ei pea kaebaja oma kohtule esitatud kaebuses ja selles väljendatud taotluses kasutama ilmtingimata HKMS §-s 6 kasutatud sõnastust, kuna tulenevalt uurimisprintsiibibist on halduskohtul kohustus välja selgitada, millist taotlust kaebaja tegelikult soovis. Nii on Riigikohus asunud seisukohale, et uurimisprintsiibist tulenevalt on halduskohtul isiku subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslikuks kaitseks kohustus abistada kaebajat suunates teda kõrvaldama kaebusest kõik vormilised vead, täpsustama kaebuses esitatud taotluse sõnastust ning selgitada kaebajale, milliseid tõendeid ja selgitusi on tarvilik esitada kaebuses esitatud taotluse eesmärgi saavutamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.veebruari 2001.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-66-00, RT III 2001, 6, 64). 2
1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus. - esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus algatada menetlus; - muudel juhtudel: isiku taotlust tuleb käsitleda MSVS alusel ja haldusorgan võib menetluse algatada omal initsiatiivil (vt taotluse teema juures käsitletud pikemalt). Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga. RKHK 3-3-1-32-03, p 16: "Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole
ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses." (RKHKm 30.10.2008, nr 3-3-1-45-08) Uurimisprintsiip – nt RKHKo 23.10.2001, nr 3-3-1-49-01: "Halduskohtumenetluses tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks olla aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimisprintsiipi väljendavad eelkõige HKMS § 12 lg 2 p-d 2 ja 3, § 19 lg-d 6 ja 7, § 21 lg 1, § 25 lg 4. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi
Kevad 2011 ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus." Uurimisprintsiip (erinevalt maakohtust tsiviilasjades) "Halduskohtumenetluses tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks olla aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul." Halduskohtu volitused: 1. tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi; 2
annaabi.ee 
