Hindamiskriteeriumid · Arhivaalide hindamisel lähtub avalik arhiiv arhivaalide: 1) kasutatavusest avaliku võimu teostamisel või isikute õiguste või kohustuste tagamisel; 2) tõestus- ja informatsioonilisest väärtusest; 3) ajaloolisest ja kultuuriväärtusest; 4) välistunnustest, seisukorrast ja korrastatusest; 5) teiste arhivaalidega olemasolevatest seostest; 6) dokumendi säilitustähtajast. Küsimused: arhiivimoodustaja olulisus, dokumentide uurimispotentsiaal,ajaraam kust dokumendid pärinevad või mida dokumendid käsitlevad,unikaalsus, kasutatavus, seotus teiste dokumentidega, säilitamiseks vajalik ressurss. Hinnatakse: 1) arhivaali vastuvõtmisel arhiivi 2) arhivaali säilitustähtaja möödumisel; 3) riigiarhivaari otsusel Dokumentide hindamise mõiste. Eesti praktika põhised hindamise põhimõtted. Mis on arhiiviväärtuslik teave. Eesti Rahvusarhiivi hindamiskriteeriumid. Eelhindamise mõiste Hindamine on..
7 seepärast säilitatakse püsivalt arhivaalidena. Dokumentide hindamise peamiseks eesmärgiks on Eesti ühiskonnale ja üksikisikutele olulise teabe võimalikult otstarbekohane väljavalimine (Rahvusarhiiv5, 2015). Arhiiviväärtuse väljaselgitamisel arvesta rahvusarhiiv järgmiste hindamiskriteeriumitega: · arhiivimoodustaja ja funktsiooni olulisus; · teabe uurimispotentsiaal; · ajaraam; · teabe unikaalsus ja selle kasutatavus; · seotus teise teabega; · kogumistraditsioon; · vajaminev ressurss teabe säilitamiseks (Rahvusarhiiv5, 2015). Avalikud arhivaalid tekivad avalikke ülesandeid täitvatel asutustel. Sellisteks asutusteks on põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused, avalik-
Asutuse mõtlemiskoht, kaua peab dok. säilitama. Võib olla ka alatine säilitamine asutuse enda jaoks. Rahvusarhiiv arvestab arhiiviväärtuse väljaselgitamisel järmiste hindamiskriteeriumidega: 1)arhiivimoodustaja ja funktsiooni(de) olulisus- võetakse arvesse tema asendit avaliku halduse hierarhias nii üleriiklikul kui ka omavalitsustasandil, arhiivimoodustaja või isiku funktsioone, poliitikat ja toimimist, päritolu ja senist kogumistraditsiooni. 2)teabe uurimispotentsiaal- Hindamisel võetakse arvesse erinevaid uurimisvaldkondi ning erinevaid koolkondi ja meetodeid. 3)ajaraam- See võib tähendada ajavahemikku, mida hõlmab terve dokumentide kogu, või ka aega, mida katab üksikdokument. 4)teabe unikaalsus - Hindaja peab määrama, kas kõne all olevad dokumendid on ainsad ja/või kõige täielikumad olulise teabe allikad 5)teabe kasutatavus - Dokumendid ja andmekogud, mille sisu ja ülesehitus võimaldab kergemini leida vastavat teavet
Eelkõige peab Mollenhauer silmas oma artiklis (1996) sotsiaalpedagoogika mõiste määratlemisega põlvkondadevabeüse..hariduse, .vaesusega seotud pedagoogilise seotud küsimusi. Ka Mollenhaueri jaoks on endiselt põletavaks tegevuse,, globaliseerumise ja multikultuurilise probleemiks, kas ja kuivõrd sotsiaalpedagoogika moodustab haridu,s^fcjrnusL(MQjleri.hauer 1996, 877-881). Seoses teoreetilise terviku, millel on oma uurimispotentsiaal. Mõneti üvTölIenhaueri surmaga kaks aastat hiljem (1998) on aga küsitav, sarnaselt Neimeyeriga leiab Mollenhauer, et sotsiaalpedagoogika kas ja kuivõrd need teemad teiste autorite jaoks moodustavad teooriale on olulist kahju teinud selle raames läbiviidud terviku, millele rajada sotsiaalpedagoogika edaspidine ebasüstemaatiline ning nõrga teoreetilise alusega empiiriline defineerimine. uurimistöö
annaabi.ee 
