Samuti on ka psühholoogiga. Psühholoogias pädev olemiseks on vaja erinevaid teadmisi psühholoogia vallast. Ilma teadmisteta on võimatu mõista erialaseid mõisteid ja probleeme. Psühholoogia kursuse eesmärgiks oligi anda meile alusteadmised, et me saaks mõista rohkem psühholoogiat ja selle sisu. Teadmised on esimeseks eelduseks millegi mõistmisel ja seellepärast ongi teadmised nii vajalikud psühholoogiks olemiseks. Lisaks teadmistele peab psühholoog valdama ka uurimismeetoteid, mis algavad oskusest läbi viia eksperimentaalset uurimust ja lõpevad oskusega kasutada andmete töötlemiseks statitilisi ja kvantitatiivseid meetoteid(Allik, 2013). Kui psühholoog ei oska kasutada ega tea erinevaid uurimismeetoteid, siis on võimatu teha teaduslikku tööd ja olla psühholoog. Iga psühholoogiasse puutuv fakt või teadmine saadakse mingit meetodit kasutades. Põhilised psühholoogia uurimismeetodid on vaatlus, seostesuuringud ja eksperiment
Meetodite revolutsioon Hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks.(N: I. Newton) Geoteaduse teke Koguti palju faktilist materjali Maa looduse kohta. (N: K. Linne) Seletus loodusteadusest Tuli bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitada hüpoteese. Osadel oli kiire edu. (N: C. Lyell) Murrang geoteaduses Tehnoloogia areng võimaldab uusi uurimismeetoteid, toovad esile uusi fakte ja kuidas vana hüpotees kujuneb ümber uue vaadete süsteemi. (N: A. Wegner) Globaalökoloogia Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad Maad kui terviksüsteemi käsitlevaid üldistavaid teaduslikke seletusi. (N: J. Lovelock). 4. Selgita 1) Kaugseire
Õppimises peetakse oluliseks sotsiaalseid situatsioone, pööratakse tähelepanu suhtlemisele ja üldjuhul on oluline ja vajalik õppijate enda poolt loodud teadmised Kokkulepetest kinnipidamine, rühma õppimine, ühine eesmärk, kõik peavad saama välja öelda oma arvamust BIHEIVIORISTLIK ÕPITEOORIA · 20saj. alguses hakati katsetama empiirilisi uurimismeetoteid- süstemaatiline vaatlus kontrollitud tingimustes. · Premeerimine õige (ootatud) käitumise korral Klassikaline tingitus · Õppides seostatakse kogemused, mõtlemine ja käitumine- premeerimine · Assotsiatsioonide avastamine õppimises= kahe stiimuli seostamine, mille tulemusena suudame tulevat aimata · Kuulsaim katsete uurija vene psühholoog Ivan Pavlov- koerte katsed Operatiivne tingitus · Mõjukaimaid biheiviorist B.F
Summeeritavalt võib õelda, et kriminoloogia on tänaseks Lombroso poolt loodut täiendanud, antropomeetrilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks ja korrektsemaks, uuringud paremini läbimõelduks, andmeid analüüsitakse efektsiivsemalt uuemate statistiliste meetoditega ja kontseptsioonid põhinevad parematel bioloogilistel ja psühholoogilistel teooriatel. Kuid Lombroso alustatud suund, s.o keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetoteid ja rakendades nüüdaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks. ( Saar, 2007, 42-46) 14 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia Kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 1960. aastatel, mil hakkas ilmnema uus huvi kurjategija psühholoogia vastu. Üks esimesi märkimisväärseid teoseid oli Hans Tochi toimetatud "Õigus- ja kriminaalpsühholoogia", mis ilmus 1961. aastal.