Praha kk liikmed arendasid esimesena välja ,,keeleliidu" probleemi. Selle all mõistetakse nähtus, et naaberkeeltel on mitmeid eriomaseid ühisjooni, kuigi nad ei ole sugulaskeeled (nt Balkani keeleliit tähendab Balkani ps kõneldavaid keeli, mida iseloomustab hulk ühiseid struktuuriomadusi, kuigi kõik need keeled põlvnevad indo-euroopa keelekonna eri rühmadest). Foneemi osa uurimine morfoloogilistest mallidest on arenenud omaette keeleteaduslikuks uurimisharuks, mida nim morfofonoloogiaks 48. Kopenhaageni lingvistiline koolkond Hjelmslevi glosssemaatika. Glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Keele märgid on ennekõike sõnad, kuid juba ameerika strukturalism loobub sõnast, sõnakeskne käsitlus ähmastab pilti. Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Väljenduse ja sisu eristamine ning vormi ja aine eristamine
Kuid sellegipoolest ei hõlma vana- ja keskaja piiri ilmnemine tsivilisatsioone, mis jäävad Euroopast üsna kaugele. Näiteks Hiinas ja Indias jätkus areng nii, et ei toimunud suuremaid muutusi. Nende areng toimus nö. sirgjooneliselt. Kuid seevastu Ameerikas olid sellisel ajal tsivilisatsioonid veel kujunemas. ( Piirimäe 1998, 11-16 ) 3.2.2 Ülitsivilisatsiooniteooria osad Ülitsivilisatsiooniteooria jaguneb laias laastus neljaks suureks uurimisharuks ja nendeks on siis järgmised: 1. Inimese eksisteerimine ilma füüsilise kehata 2. Inimene omandab elektromagnetvälja füüsikalised omadused. 3. Tsivilisatsiooni või ühiskonna hierarhiline süsteem ja struktuur 4. Elu paljunemisvõime. 92 Need neli suurt osa ongi ülitsivilisatsiooniteooria põhilisteks elementideks ja teooria alusteks. Nende nelja osaga tutvume nüüd lähemalt. 3.2.3 Mateeria: aine ja väli
Kuid sellegipoolest ei hõlma vana- ja keskaja piiri ilmnemine tsivilisatsioone, mis jäävad Euroopast üsna kaugele. Näiteks Hiinas ja Indias jätkus areng nii, et ei toimunud suuremaid muutusi. Nende areng toimus nö. sirgjooneliselt. Kuid seevastu Ameerikas olid sellisel ajal tsivilisatsioonid veel kujunemas. ( Piirimäe 1998, 11-16 ) 3.2.2 Ülitsivilisatsiooniteooria osad Ülitsivilisatsiooniteooria jaguneb laias laastus neljaks suureks uurimisharuks ja nendeks on siis järgmised: 1. Inimese eksisteerimine ilma füüsilise kehata 2. Inimene omandab elektromagnetvälja füüsikalised omadused. 3. Tsivilisatsiooni või ühiskonna hierarhiline süsteem ja struktuur 4. Elu paljunemisvõime. Need neli suurt osa ongi ülitsivilisatsiooniteooria põhilisteks elementideks ja teooria alusteks. Nende nelja osaga tutvume nüüd lähemalt. 3.2.3 Mateeria: aine ja väli
Kuid sellegipoolest ei hõlma vana- ja keskaja piiri ilmnemine tsivilisatsioone, mis jäävad Euroopast üsna kaugele. Näiteks Hiinas ja Indias jätkus areng nii, et ei toimunud suuremaid muutusi. Nende areng toimus nö. sirgjooneliselt. Kuid seevastu Ameerikas olid sellisel ajal tsivilisatsioonid veel kujunemas. ( Piirimäe 1998, 11-16 ) 3.2.2 Ülitsivilisatsiooniteooria osad Ülitsivilisatsiooniteooria jaguneb laias laastus neljaks suureks uurimisharuks ja nendeks on siis järgmised: 1. Inimese eksisteerimine ilma füüsilise kehata 2. Inimene omandab elektromagnetvälja füüsikalised omadused. 3. Tsivilisatsiooni või ühiskonna hierarhiline süsteem ja struktuur 4. Elu paljunemisvõime. Need neli suurt osa ongi ülitsivilisatsiooniteooria põhilisteks elementideks ja teooria alusteks. Nende nelja osaga tutvume nüüd lähemalt. 3.2.3 Mateeria: aine ja väli
annaabi.ee 
