3 Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13085477?leiaKehtiv 4 Geomedia (2001). Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele. (Kuue 19961999 ühinenud omavalitsuse näitel). https://www.siseministeerium.ee/public/UURING_hinenud_valdade_haldussuutlikkus.doc (16.01.2013). 5 Sootla, G., Kattai, K., Viks, A. (2008). Kohalike omavalitsuste 2005. aasta ühinemiste ja selle tagajärgede analüüs. Uurimisaruanne. https://www.siseministeerium.ee/public/Valdade__hinemine_L_ppfail_09_01_09.doc (14.02.2013) 6 Viks, A. (2012). Eestis aastatel 19962009 ühinenud kohalike omavalitsuste finantsmõjude analüüs. https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_uhinemiste_finantsmojude_analuus_1996-2011.pdf (14.02.2013). langenud 14,9% pealt 10%-le7. Seda käsitletakse kui tõendit mastaabisäästu olemasolust kohalike avalike teenuste pakkumisel ning see on ühinemise pooldajate peamine argument.
Pooled alla 18-aastased vastanud väitsid, et neil puudus lapse jaoks aeg, rolli võib mängida enda liigne noorus ja soovimatus ohustada paarisuhet või pere ühtsust. Muud, vastusevariantides puuduvad põhjused, tõi määrava tegurina välja ligi kolmandik aborti teinud naistest. Antud küsitlus viidi läbi 16-44 aastaste naiste seas ning raseduse katkestamise põhjuseks võis valida mitu varianti. Uuringus kasutati 2672 küsimustiku andmeid. ( Tartu Ülikooli naistekliiniku uurimisaruanne 2007/ femme.ee tõde abordist) 1.3. ABORDI MÕJU Igasugune abort, nii iseeneslik kui ka tehislik, mõjub naise organismile kahjulikult. Enamik tüsistusi tekivad pärast 12. nädalat sooritatud abortide puhul. Iseeneslike abortide ohtlikkus seisneb selles, et nad võivad muutuda harjumuslikeks, st hakkavad korduma järgnevate raseduste korral. Tehislik abort soodusta mitmeid haigusi (nt emakavähki), võib põhjustada
4) Võta ülevaatlikult kokku oma tuumseisukohad ja jõua järeldustele. 5) Vaata, et slaidid oleks loetavad ja kiri piisavalt suur, et ka tagapingis istujad näeksid seda. 6) Jälgi, et kuulajatele antav paljundusmaterjal oleks selge, sellele võib lisada ka allikviiteid. 7) Kõneledes ole kuulajate poole. 8) Alusta hoogsalt ja lõpeta mõjusalt, et jääksid kuulajatele meelde. (2004: 221222) TEADUSLIKE TEKSTIDE STRUKTUUR Kirjutada tuleb uurimisaruanne/ uurimisraport. Uurimisraporti koostamine eeldab teaduse mängureeglite tundmist, süvenemist uurimisvaldkonda ja sisemist veendumust hangitud teadmiste väärtuses, olulise informatsiooni liigendamis- ja esitamisvõimet, loogilist mõtlemist ja loovust ning ka keelelise ja kirjaliku esitusviisi head valdamist. Uurimuse avaldamisega soovib uurija osaleda oma ala teadusdiskussioonides ja kindlustab nii oma positisooni akadeemilises teaduslikus suhtluses. Ulatuslikust uurimisülevaatest
ajakirjandustekste, viia läbi vaatlus või viia läbi kvantitatiivne uurimus.) · Uurija tõlgendusi arutatakse uuritavatega enne töö esitamist väga hea ja vajalik meetod, aga sageli ei ole see realiseeritav. · Distantseerumine uurija võtab aega maha ja siis vaatab üle oma analüüsi/tõlgendusi. Tihti sellegi variandi võimalikkus reaalsuses on küsitav. Aja planeerimine on väga oluline! · Retsenseerimised · Uurimisaruanne peab olema teadusliku diskussiooni osa, dialoog teiste autorite töödega samas valdkonnas. Oma andmete teiste autorite andmetega võrdlemine. · Lugeja veenmine toimub üksikasjaliku ja selge informatsiooni andmise kaudu uurimisprotsessi kohta o Kuidas ja miks just niimoodi toimus andmekogumine? o Missugused andmetöötlusmeetodid olid kasutatud? o Kuidas analüüs toimus? o Mis kaalutlustel olid valitud lõplikud uurijapoolsed tõlgendused?
annaabi.ee 
