Lõpetatakse määrusega. 4. Menetlusosalised: kohus ehk kohtukoosseis kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja; prokuratuur juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör; kahtlustatav ja süüdistatav üks ja sama füüsiline isik erinevates menetluse etappides. Kahtlustatav kuriteo eest kinnipeetav, määruseta 48H kinnipidamise õigus; menetlusosalisena on kahtlustatav ülekuulatud. Kahtlustataval on õigus valetada (anda ütlusi või keelduda nende andmisest). Menetleja peab kohustusi ja õigusi tutvustama. Süüdistatav
ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. 2.2. Kohtueelse menetluse üldtingimused Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud ehk riigi kohus on tõe tuvastamine, st tuleb teha kindlaks, kas isik on süüdi või mitte. Eristatakse kolme liiki uurimisalluvust: * üldine uurimisalluvus – on antud Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile. Nende uurimisalluvus piiritletakse Vabariigi Valitsuse määrusega; * kuriteo liigi järgi määratud uurimisalluvus – Maksu- ja Tolliamet (maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos), Sõjaväepolitsei (kaitseväeteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos), Konkurentsiamet (konkurentsialases kuriteos),
1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused.
1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused.
6) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos; 7) Keskkonnainspektsioon keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos. (4) Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti vahelise uurimisalluvuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Prokuratuur võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud uurimisalluvust konkreetses kriminaalasjas. § 195. Kuriteoteade (1) Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. (2) Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus. (3) Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja protokolli koopia antakse kuriteoteate esitajale. Telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse.
annaabi.ee 
