7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10. Kuidas mordva keeled jagunevad? (2) kaheks: ersa ja moksa 11. Miks on saami (ehk lapi) keel keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud? Palju saamisid tänapäeval on? Kus nad elavad? - Sest saamida rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilistest omadustest. Saamisid on umbes 50000 ning elavad Skandinaavia põhjaosas. 12. Missugune keel on läänemeresoome keelte hulgas suurim? Mitmendal kohal on eesti keel? - Soome keel, kõneleb umbes 5miljonit. Eesti on kõnelejate arvult kolmas. 13. Mille poolest karjala keel kuulus on? Too näide. - Oma rahvaluule poolest. E
4. Milles seisneb demarkatsiooniprobleem? Probleem, kuidas määratleda piiri, mis eristab tõelist teadust, mis peaks õigel viisil arvestama tõendeid ja eksperimente, ebateadusest, mis seda ei tee 5. Kuidas positivistid selle lahendasid? 6. Kuidas lahendab Popper demarkatsiooni-probleemi? Karl Popperi teadusfilosoofia järgi on empiiriliste teaduste (sealhulgas loodusteaduse) uurimisainet puudutav teoreetiline väide või teooria teaduslik ainult juhul, kui see on põhimõtteliselt falsifitseeritav ehk kummutatav ehk ümberlükatav vaatluste ja katsete põhjal. See on Popperi lahendus demarkatsiooniprobleemile. 7. Kogemus kui meetod mida see tähendab? 8. Kuidas mõistab Popper objektiivsust? 9. Kui Te peaksite olema Popperi oponent, kuidas tema vaateid kritiseeriksite? Empirismi kriitika seminari küsimused: 1. Kuidas Popper mõistab empirismi?
kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. [4; 2010, 03,06] 5 2.3. Saami murded Saami keel on keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud, sest saamide rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilisest omadustest. Samal ajal pole kahtlust, et keeleliselt kuuluvad saamid soome ugri keelkonda. Rassierinevuse põhjuseid seletatakse harilikult sellega, et meile tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelte kõneleva rahva hulka. Tänapäeval on saamisid umbes 50 000 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas ja Koola poolsaarel, hajutatuna mitme riigi (Venemaa, Soome,
omaaegsetest tähtsündmustest, mis teeb neist ajaloolaste jaoks väärtusliku allikaliigi (Must 2000:11). Kokkuleppeliselt on genealoogia arengu teiseks perioodiks 11. 15. saj. See oli juba kirjalike allikate, kroonikate, polüptikate (bioloogilist sugulust märkivad allikad) ja kapitulaaride (Frangi kuningate ladinakeelsed seadused ja määrused) aeg. Koostati mitmesuguseid maksunimekirju, toimusid suuremad revisjonid. Ennekõike pakub see periood uurimisainet vaid suursuguste ülikusuguvõsade kohta. Linnade magistraatide (keskajast pärinevad kollegiaalsed linnavalitsused) arhiivid toovad meieni juba andmeid ka linnakodanike, nende tegevuse ja varandusliku seisundi kohta. Paraku ei sisalda tolle aja allikad reeglina andmeid inimeste vanuse või sünniaja ega nende omavaheliste sugulussuhete kohta (Must 2000:12). Genealoogia uurimistöö kolmas periood algab 16.sajandiga ning kestab tänaseni. See on aeg, mil
kõrgele kohale kliima. Tõeline viski vajab küpsemiseks just selliseid ilmastikuolusid, nagu neid leidub Sotimaa ning Iirimaa niisketes udustes mägedes ja tuulistel randadel, mida uhub Golfi hoovusest soojendatud avameri ehk siis Kentucky ja Tennessee mägises ja niiskes looduses. Viskivaadis toimuvat on üritatud kirjeldada ka keemia keeles. Selle kohta on avaldatud hulganisti artikleid erialastes tehnoloogiaajakirjades. Nende autorid aga nendivad enamasti, et uurimisainet jätkub veel hulgaks ajaks. Valemit, mis ütleks, kui kaua viskit küpsetada tuleb, ei ole. Enamik Soti viskist seisab vaatides 4-5 aastat, misjärel on ta segajameistrite arvates piisavalt hea tavaliste seguviskide valmistamiseks. Linnaseviskid on vaadis seisnud vähemalt 7, enamasti aga 10 või 12 aastat. Suurem osa nendest läheb lisandiks seguviskidesse, mis pannakse üldjuhul kokku mitmekümnest eri viskisordist. Väiksem osa villitakse pudeleisse ja saadetakse turule
· Kas see teema huvitab mind? · Kas teema kuulub kasvatusteadustesse? · Missugune on selle teema uudsus, tema teaduslik ja rakenduslik tähendus? · Kas teemakohast teaduslikku materjali on piisavalt? · Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused teema käsitlemiseks? · Kas selle teemaga tegelemine arendab mind? · Kas selle teemaga tegelemine võimaldab mul näidata oma teadmisi ja oskusi? · Kes võiks olla juhendaja? Üldine soovitus: teema sõnastus olgu lühike ja uurimisainet arusaadavalt väljendav! 2. Probleemi valikul : · Missuguse on need vastuolud ja küsimused, millele otsin vastust, kuivõrd selgesti näen ma oma uurimuse põhiprobleemi? · Missugused on uurimuse alaprobleemid ja küsimused, millele otsin vastust? · Miks väärib probleem uurimist ja lahendamist? · Kuidas kajastub probleem seni ilmunud kirjanduses? · Mida ma pean tegema selleks, et esitada probleem võimalikult selgesti ja mõistetavalt?
annaabi.ee 
