Milleks on slängi vaja ? Släng arvatakse olevat niisama vana kui seotud kõne, uuritud on slängi aga tunduvalt vähem. Ka Eestis peeti slängi kaua aega põlastusväärseks, keelt risustavaks nähtuseks. Miks on släng üldse tähtis ja kas seda tasubki uurida? Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile
Küsimusele, mis see aine siis lõpuks on, otsitakse vastust füüsikast. Kaasaegsed loodusteadused selgitavad, et inimene ei ole üksnes ratsionaalne /mõistuslik/ olend, ja tema olemus ei lõppe keha pinnaga, vaid kujutab endast keerulist energeetilist ja vaimset süsteemi. Olles veendunud mingite oma teadmiste õigsuses, võime sattuda äärmisse ohtu - me ei pea võimalikuks muid alternatiive. Selles mõttes on teadus arengut pidurdavaks jõuks, ta keeldub uurimast probleeme, mis talle ei meeldi. Enamik inimesi enne kui nad alustavad mõtlemist filosoofiliselt ehk siis hakkavad asjade üle filosoofilisemalt mõtlema, on naiivsed realistid. Teooria on tuntud ka kui otsene realism või terve mõistuse realism. Kõike mida me oma silmaga näeme ning meeletega tunnetame tuleks võtta puhta kullana. Näiteks kui ma näen suurt õunapuud siis ma näen seda sellepärast, et minu ees seisab suur õunapuu ja kui õunad sellel on punased siis see
........................................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Kuidas tekkis maailm? Mis peitub taevas? Universum on tohutult suur ja täis saladusi. Ükski inimene ei saa iialgi Universumist kõike teada aga see ei takista mind seda lähemalt uurimast. Valisin oma referaadi teemaks Stephen Hawking’i ja tema panuse füüsikasse, sest füüsika ja Universum on mind alati huvitanud ja leian, et minu valitud teema katab seda ala väga hästi. Olen ka varem oma lõbuks lugenud artikleid ja raamatuid Hawkingi kohta aga seekord võtsin asja tõsisemalt ette. Otsustasin enne referaadi kirjutamist uurida rohkem Stephen Hawking’i elu ja karjääri kohta.
Tartu 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Äädikas on söögitegemisel ning toimingutel asendamatu koostisosa, mis tõstab märkimisväärselt toidu kvaliteeti ning toob esile suurepärast lõhna, maitset ning välimust. Äädikate valmistamine, kasutusalad ning tüübid on väga laialdased. Alustades kehvemate tüüpide kasutamisega koristamisel ning kõige kvaliteetsemate kasutamine kõrgkulinaarias. See oli põhjus, mis mind pealus seda teemat rohkem uurimast. Kuna valdkond on suur ja lai siiis tundus huvitav, kuidas, kus ja milliste võtetega saavutatakse teatud tulemus. Seda kõike üritangi teatud valdkonnas välja uurima hakata. 2.Äädika ajalugu Varaseimad kirjapandud viited datlitest valmistatud ning ravimina kasutatud veinile ja äädikatele pärinevad Babülonist 5000 eKr. Ka viinamarjadest, viigmiarjadest ja muudest Vahemeremaade puuviljadest kääritati erinevaid äädikaid
konfliktsed, seavad nad end opositsiooni Pühakirja tekstide autoritega. Pigem tuleks huviga kaevuda oma kaasaja loodusteadustesse ja üritada, sarnaselt Piibli autoritega, mõtelda, mil viisil näha nende teaduste tulemusi osutavaina elava Jumala hingusele. On kontseptuaalselt väär otsida Piibli tekstidest aseainet tänapäevastele teaduslikele andmetele maailma kohta. Kui usuinimene loobub parimaid ja uusimaid loodusteaduslikke teooriaid uurimast ning nende 25 valgel oma Jumala-tunnetust üha taastõlgendamast, lastes liugu oma Antiigis elanud eelkäijate teadmistel, siis pole see üksnes kõlbmatu loodusteadus, see on ka kõlbmatu teoloogia. Kokkuvõtteks: Esiteks: religiooni ja teaduse seoste küsimust ei tohi püstitada vormis Jumal versus Darwin. Pigem tuleks küsida, mil viisil võiks nt evolutsiooniprotsess õpetada meile midagi uut Jumala kohta
annaabi.ee 
