· Meta-analüüs varem tehtud emp.uuringute statistiline analüüs (nö uurib uurimust) · Metodoloogiline uurimus põhieesmärgiks on uurimismeetodi proovimine, mitte uue sisulise teadmise saamine Empiirilise uurimise etapid: 1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg)
erijooned Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad seosed on loomult juhuslikud. See eeldab enamasti statistilist lähenemist: * empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli kvantitatiivsed, arvulised; * andmed kogutakse massiuurimustes; * rakendatakse statistilist andmetöötlust; * tulemused on tõenäosusliku iseloomuga. Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline uurijapoolne tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimused Kvantitatiivne uurimus Kvalitatiivne uurimus · eesmärk on saada võimalikult · eesmärk on saada terviklikku objektiivseid empiirilisi empiirilist andmestikku: detailne andmeid täpselt piiritletud kirjeldus (nt zestid, riietus) + objektide kohta; reflektsioonid (nt vaatleja tunded ja · uurimismaterjal kogutakse arvamused)
ja praktika suhet koostööna, milles mõlemad kannavad võrdset vastutust. Teooria suunab praktikat põhjendatud otsuste suunas. Briti haridusfilosoof R. S. Peters pidas hariduse eesmärgiks ratsionaalset, iseseisvat isiksust ning hindas hariduse sisu ja eesmärgi küsimusi olulisemaks metodoloogiast. Analüütiline haridusfilosoofia suuna põhitaotluseks oli rangel metodoloogilisel alusel põhinev mõistete ja kontseptsioonide filosoofiline analüüs, keelekasutuse korrektsus ja selgus ning uurijapoolne erapooletus. Konstruktivistlik õpiteooria: Õppimine pole passiivne info vastuvõtmine või “lattu” panek, vaid õppides loob õppija uut teadmist ise, aktiivselt. Õppija varasemad kogemused ja teadmised mõjutavad seda, kuidas ta töötleb uusi teadmisi. Õppija ei reageeri kunagi välisele stiimulile kui sellisele, vaid oma tõlgendusele antud stiimulist. Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses, mille
kaal; hinnanguline vanus. Mida süstemaatilise vaatluse puhul arvesse võtta: 1. Reaktiivne mõju sellest, et ollakse vaatluse all a. Inimesed saavad oma käitumisest rohkem teadlikuks ning käituvad teisiti kui tavaliselt. b. Inimesed püüavad uurijale meeldida ja anda selliseid vastuseid, nagu nad arvavad, et uurija ootab. c. Uurija ilmumise mõju. d. Suhtumise muutumine uurimisse. 2. Uurijapoolne viga Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 18 a. Ebaselged ja mittereliaabsed vaatluskategooriad. b. Vaatleja kalle c. Muutused vaatlusprotseduuris uurimise kestel. d. Enne uurimise algust ei kontrollitud reliaablust. 3. Valiku kalle a. Vaadeldavad inimesed ei ole representatiivne grupp, kelle tulemusi saaks üldistada. b. Vaatluseks valitud ebaadekvaatlne aeg. c
annaabi.ee 
