kaalu vaid sel juhul, kui näidatakse kätte seaduslik meetod uute eluviisidega seonduvate kulutuste jagamiseks ja määratakse kindlaks see, kui palju võivad riik ja ühiskond oma kodanikke hooldada. On raske nõustuda väitega, et seaduslikkust ja hoolekannet puudutavad küsimused oleksid lahendatavad mingi moraalifilosoofilise mudeli abil, kuid ilma mingi teoreetilise aluseta. III Uurigem veel lõpuks küsimust, mis on praktilise probleemide puhul oluline. Tahan mainida kahte asja: normatiivsust ja probleemi teravust. Esimene tähendab seda, et filosoof võtab tõepoolest oma seisukoha asjas, mida ta on käsitlenud, ja teine seda, et käsiteldav probleem on aktuaalne, kindlapiiriline, arutluse objektiks olev ja küllaldaselt tähtis. Näiteks küsimus, kas inimene on oma põhiolemuselt ja üldiselt hea või mitte, ei ole terav probleem. Seevastu küsimus loomade kasutamisest
34. Hot dog Tavatsetakse öelda, et heal lapsel mitu nime. Nii kipubki olema. Näiteks hot dog, peaasjalikult ameeriklaste lemmik, kannabki mitmeid nimesid, sealhulgas: frankfurters, frank, weenie, wienie, wiener, dog ja red hot. Kusjuures, alati on olemas ka otsetõlkimise võimalus. Kordades pöörasema kõla omandab sõna hot dog maakeeles, milleks on vastavalt ,,Kuum Koer" ehk ka ,,Lämmi Pini". Aga eks uurigem siis, millega täpsemalt tegemist. Hot dog see on Põhja Ameerika üks populaarsemaid toite, mida süüakse peamiselt suvel. Väidetavalt sööb iga sealmail elav inimene aastas keskmiselt 60 hot dog`i. Roa keskel paiknev küpsetatud Viiner koosneb looma kui Sealihast või ainult loomalihast, mis on eelnevalt suitsetatud ja keedetud. On tähtis, et viiner oleks serveerimisel läbinisti kuum. Viineri suurus varieerub suurest frankfrurterist kuni tillukese kokteiliviinerini
jätnud ühelegi keelepruugile aega kinnistumiseks. Sest väites, et ema ütleb lapsele ette sõnad, mida too peaks kasutama, et üht või teist asja paluda, näidatakse küll, kuidas õpetatakse juba väljakujunenud keeli, aga ei öelda midagi keelte tekkimise kohta. Oletagem, et oleme sellest esimesest raskusest üle saanud. . . Ületagem hetkeks too mõõtmatu vahemaa, mis pidi laiuma puhta loomuseisundi ja keelte vajalikkuse vahel, ning uurigem, pidades keeli vajalikeks, kuidas need võisid alguse saada. Siin kohtame uut, eelmisest veel rängemat raskust: ühest küljest vajasid inimesed kõnet, et õppida mõtlema, teisalt oli neil veel palju enam vaja osata mõtelda, et jõuda kõneoskuseni. Ja isegi kui me mõistaksime, kuidas hakati häälekõlasid pidama ideede kokkuleppelisteks tähistusteks, tuleks ikka veel välja selgitada, kuidas saadi kokkuleppeliselt tähistada neid ideid, mida -- kuna neil pole meeltega tajutavat
Oma tõusud ja mõõnad on neilgi. Inimese meeleolu pole kunagi stabiilne. Seepärast aitab depressiooni taandumisele kaasa, kui suudate oma meeleolu realistlikult hinnata ning jälgite meeleolumuutusi kindla aja jooksul. Üks võimalus on kasutada igapäevast tujugraafikut. Mitmed teadusuurimused on näidanud, et depressiooni leevendab juba seegi, kui peate iga päev oma meeleolumuutuste üle arvet. Esmapilgul võib see tunduda absurdne, kuid vaadelgem seda taktikat lähemalt ning uurigem, kuidas see aitab. Tujugraafiku kasutamine on ääretult lihtne. Heitke pilk näidisgraafikule (tabel 13a). tehke sellest koopia, pange oma öökapile ning varuge igal õhtul veidi aega, et päevale tagasi vaadata. Küsige endalt: "Kuidas ma end täna üldiselt tundsin?" ning hinnake oma meeleolu vahemikus +7 (ääretult õnnelik päev) kuni -7 (ääretult kurb päev). Enamik inimesi täheldab, et meeleolu oleneb täiesti päevast. Tabel 13a
annaabi.ee 
