viisil inimesele kättesaamatu. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel vajab keskmiselt 1400 aastat. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea, nii et seda saab otse tarbida. Põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, siis on selle saastumine pikaajaline protsess, mille tagajärg on aga raskesti parandatav. Põhjavee kasutamisel on suurim risk veevarude ammendumine, sest varud uuenevad aeglaselt Järvedes ja jõgedes on uuenemisaeg umbes 16 aastat. Pinnavee kasutamist takistab asjaolu, et see on vastuvõtlik igasugusele reostumisele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, millega on sageli võimalik vee kvaliteeti tunduvalt parandada. Vesi on küll taastuv, kuid samal ajal siiski piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad on (tarbimise järjekorras) : · põllumajandus · tööstus · kodune majapidamine Üha rohkemates maades on rahvastik suurem kui kasutada olevad veevarud suudavad ülal pidada
Ehkki vesi on kõige laiemalt levinud loodusvara, on veega seotud mitmeid olulisi probleeme. Puhta vee kättesaadavus on tulevikus tõenäoliselt tunduvalt keerulisem, kui täna. Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Maakera pinnast moodustab vesi 71%, sellest mageveevarud ligikaudu 2.6%. Suurem osa magedast veest on: · tugevasti saastunud; · sügaval maa sees; · muul viisil kättesaadamatu (75% liustikes). Põhjavete uuenemisaeg on keskmiselt 1400 aastat, järvede ja jõgede uuenemisaeg ca 16 aastat, seega tänased probleemid võivad tulevasi põlvkondi veel kaua mõjutada. Maailma veevarud on maade vahel jaotatud ebavõrdselt. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht
võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas. Metsastamismeetoditest (külv, istutus, looduslik uuendamine) peavad investeerimisarvutused selgitama edukaima. Kulutusi silmas pidades on looduslik uuenemine odavaim vôimalus, kuid samas on metsakultiveerimisel plusse, mis teevad selle meetodi kasutamise môistlikuks. Metsakultiveerimiseks on järgmised põhjendused: Uuenemisaeg (aeg, mille järgi kultuur loetakse noorendikuks) ja raiering lühenevad, kuna uuendus toimub vahetult uuendusraie järel sôltumata seemneaastatest. Raiering lüheneb eriti siis, kui kasutatakse istikuid. Saavutatakse keskmisest kõrgem toodang, kuna sobiva tihedusega (täiusega) puistu saamine on kindlustatud. Valitakse sobivaim puuliik ning saab kasutada metsageneetika poolt pakutavaid võimalusi. Loetletud tegurid mõjutavad majanduslikku tulemust parema tootlikkuse ja kvaliteedi
hinnatasemeid, mis juba arvestamas suurte tagasilöökidega. Pikaajalise vaatega investori jaoks võiks seega rääkida paremate ostuvõimaluste saabumisest. Investeerimisvõimalused Merevee magestmise näol ei ole tegemist sugugi uue valdkonnaga ja tänaseks võib öelda, et väiksemate ettevõtete esmane ülesostmise laine suuremate poolt on juba toimunud. Globaalselt on siiski suurimaks tegijaks magestamisel Korea päritolu ettevõte. Põhjavete uuenemisaeg on keskmiselt 1400 aastat, järvede ja jõgede uuenemisaeg ca 16 aastat, seega tänased probleemid võivad tulevasi põlvkondi veel kaua mõjutada. Maailma veevarud on maade vahel jaotatud ebavõrdselt. Üht veekraani kasutavad: 1 soomlane 130 liibüalast 300 maltalast üle 1000 kuveitlase. Veevõtt Eestis: Kogu Eesti Tegevusalad kokku 2008 1 608 415 2009 1 378 029 2010 1 842 049 2011 1 877 836
annaabi.ee 
