täies peab jääma pärast raiet kuni 70% hundi tüüpi puid on hilja juba maha raiuda, sest muidu jäävad sinna tühjad kohad. Lehtpuude osatähtsust vähendada niipalju, et täius jääks 60%. Kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus, kuid võib ka jääda. Kuusk jätta alles teise rindesse. Viimane harvendusraie teha 50-70-aastaselt, hiljem võib teha vajadusel ainult sanitaarraiet. Seega tehakse kokku üks-kaks harvendust. Uuendusraietest lageraie on tänapäeva üks peamisi puiduvarumis viise, kus siis raiutakse ühe aastajooksul kõik puud väljaarvatud seemnepuud, järelkasvu ja säilikpuud. Seemnepuudeks jäetakse 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta. Säilikpuid tuleb kindlasti jätta vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari koha. Lamapuittu tuleb sammulti jätta 5 tihumeetrit ühe hektari peale võimalikult erinevais lagunemisastmeis, eelistades suurima diameetriga puid.
§ 48. Riigimetsa Majandamise Keskuse põhiülesanne, tegevusalad ja majandustegevusest saadava tulu kasutamine (1) RMK põhiülesanne on käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud riigimetsa majandamine. (2) RMK tegevusalad sätestatakse RMK põhimääruses. (3) RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele. (4) Uuendusraie õiguse müügi tulust ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügi tulust, millest on maha arvatud metsamaterjali ülestöötamise, veo ja müügiga seotud kulud vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatud tulude ja kulude vastavuse printsiibile, kantakse 26 protsenti riigieelarvesse. Uuendusraie õiguse müügi tulu ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügi tulu üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. (5) RMK majandustegevusest saadav tulu, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 üÜeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mittepiiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 Planeerimise seadus. Planeerimis seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks,ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted. 1)planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik.
3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu; 6) 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasust; 7 ) uluki küttimisõiguse hind; 8) kalapüügiõiguse tasu; 9) 26 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust; 10) 26 protsenti riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud rahast; 11) keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Keskkonnakaitse korraldus • Keskkonnaõigusaktid • Institutsioonid • Ärahoidvadmeetmed • planeerimine • keskkonnamõjude hindamine • keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, riski hindamised • Regulatsioonivahendid • keskkonnaload, normatiivid ja standardid, piirangud, keelud, järelvalve) • Keskkonnakorraldusemajandushoovad
Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 Üeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mitte–piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 KESKKONNAÕIGUSE ALUSED 29. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus ja ajalooline areng Õigusharusse kuuluvad üldisemad õigusaktid, mis spetsiifilisematesse harudesse ei mahu, kuid on ometi rohkemal või vähemal määral keskkonnavaldkonnaga seotud. Ühtlasi sisalduvad õigusharus keskkonnaalased rahvusvahelised lepped.