tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3
aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar. Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule, ning seadis peasihiks M. Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 5. Laulev revolutsioon, mida nõuti. 1988. aasta aprillis toodi Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. November 1988 laulva revolutsiooni üks tipphetkesid Karl Vaino maha võetud ja asemele Vaino Väljas, kes kuulutas Eesti seadused kõrgemaks Moskva omadest. 1988 sügis Eestimaa laul. Suurim rahvakogunemine Eestis, osales u 300000 inimest. Nõuti Eesti vabastamist Nõukogude liidu koosseisust
Merevaik oli väga hinnatud ka Vana-Kreekas. Talle omistati ravivaid omadusi ning kasutati lõhnavate segude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Merevaik on ka tooraineks merevaikhappe, merevaiguõli, kampoli jms. valmistamisel. Merevaik täitematerjalina Bio-stimulaatorina tuntud lenduval sutsiniidhappel, mida merevaigu oksüdeeritud pind sisaldab, on positiivne stimuleeriv mõju kõigile organitele: närvisüsteemile, südame ning neerude tööle ja uuendusprotsessidele. Mida kauem merevaigust ornamente, amulette või teisi väikeseid esemeid kanda, seda tugevam on efekt. Sellest tulenevalt loodi ja patenteeriti Leedus pärast kindlaid uuringuid merevaiguga täidetud madrats. Puhates sellisel madratsil, tunneb inimene termiliselt töötlemata merevaigu tugevat positiivset efekti mõne tunni möödudes: tekib sügav lõõgastumistunne, samuti on uni sellel magades kosutavam. Protsessid, mis magades toimuvad, aitavad täiendada jõuvarusid ja
Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Samal aastal taastati ja loodi mitmesugused kodanikuühendused ja seltsid, poliitilised erakonnad ja liikumised. EKP etteotsa pääsesid reformistlikult meelestatud tegelased (Vaino Väljas, Indrek Toome). Rahvarinde idee leidis kohe laialdase toetuse, ja lühikese ajaga kujunes see Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinne seadis peasihiks Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. Sel teel loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat reziimi. (Eesti ajalugu VI) 2. Laulev revolutsioon 3 1988. aasta kevadel ja suvel toimusid Eesti ühiskonnas kiired muutused. Rahva ühtekuuluvustunne leidid üha uusi avaldumisvõimalusi. (Eesti ajalugu VI) 1988. aasta juunis toimusid Tallinna lauluväljakul poolspontaansed nn.
1988 a aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenium, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Seal pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, nõudmisi esitati keskvõimule ja avaldati meelt ENSV juhtkonna tegevusele. Savisaar esitas üleskutse mood. Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks(ERR)- massiline rahvaliikumine. Seda toetati. Seadis peasihiks Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 1988 a aprillis toodi ****Tartus muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõuk. E avalikkuse ette s-m-v lipp. Juunis tpimus öölaulupidu. 16 juuni vabastati k.Vaino EKP Komitee I sekretäri kohalt ja asemele tuli V. Väljas. 23 juun, sai tollase ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt s-m-v lipp taas rahvuslipuks. 1988 aug. oli loodud I E poliitiline erakond- E Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)(Lagle Parek).sihiks oli omariikluse taastamine
päevakorral Vabadussõja mälestusmärkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude tõepärane käsitlemine. · Aprilli keskel 1988 loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) uus algatus leidis kohe rahva toetuse ning kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks, Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsete ladvikule ning seadis peasihiks M. Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise sel teel loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat reziimi. Algatajad Edgar Savisaar ja Marju Lauristin (telesaates ,,Mõtleme veel"). · 1988. aasta augustis loodi esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks teisitimõtleja Lagle Parek, sihiks oli omariikluse taastamine. · 1988
annaabi.ee 
