keskus Tartus. Asutatakse kolleegium, mille raames hakkab tegutsema gümnaasium, tõlkide seminar, kus õppekeel toimus ladina keeles. Õppis ka eestlasi. Maarahva hulgas poolehoid, sest jutlused olid eesti keeles. · Põhja-Eestis rootsi võim - Eestimaa hertsogkond. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, Karl IX rõhutas talupoegade olukorra 4 parandamise vajadust, kuid uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastuseisu. · Saaremaa Taani riigi osana, rüütelkonna mõju väiksem, riik toetas reduktsiooni (mõisnikelt maade tagastamine).1563 Kuressaare linn. · 1600 sõda Liivimaa pärast, näljahäda 1601-1602 · 1625 hõivab Gustav II Adolf Tartu, pärast Venemaaga rahusõlmimist · 1630 asutatakse Tartu akadeemiline gümnaasium, 1632 avatakse Tartu Ülikool 5
Ainsaks tähtsamaks mõisniku kohustuseks oli ratseteenistus sõjaväes: iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel oli oma asutused ja ametiisikud. Toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike seas tugevat vastupanu. Kuid kuningad vajasid mõisnike toetust, mistõttu tehti järelandmisi ja riik läänistas aadlile järjest rohkem mõisaid. Saaremaa Taani riigi osana: Taani võimud kinnitasid aadli seinised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Rüütelkonna mõju oli Saaremaal väiksem kui Eestimaal, aadlilt nõudev ratsateenistus suurem ning maadest kuulus riigile 2/3. Riik teostas redukstiooni- võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi.
moonastamise ja transpordi eest; valvas riigitalupegade maksude laekumist).Kogu provints jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid (kogusid makse ja mõistsid kohut). 1600-Et kuritarvitamisele lihtsamini jälile saada, andis kuningas Karl IX korralduse maksude ühtlustamiseks. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu. Kohalik võim läks nüüd täielikult aadli kätte, kes koondus Eestimaa rüütelkonda.[Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur ja maa oli jaotatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks ja talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Talupoegade õigused olid Saaremaal suuremad kui mandril. 1563- hertsog Magnus andis Kuressaarele linnaõiguse
Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut.Kuna paljud foogtid võtsid vahelt, siis Karl IX otsustas makse ühtlustada. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna.Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e keisriks: Harju., Viru-,Järva- ja Läänemaa.Karl IX mõistis hukka pärisorjuse. Tema sõnad aga ei kajastunud väga tegudes. Kõik kuninga uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu, kuningal oli aga vaja aadli toetust. Rahapuudusel ja muudel põhjustel läänistas riik aadlile järjest rohkem mõisaid ja tegi muid järelandmisi. aastaks 1620 oli eravalduses koguni 4/5 Rootsi kuningriigile kuuluvast Eestimaast. SAAREMAA TAANI RIIGI OSANA Aadel moodustas saaremaa rüütelkonna.Riigile kuulus maadest 2/3 ja aaslile 1/3. Riik teostas reduktsiooni- võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur
annaabi.ee 
