Kui selgub, et esmaspoeginu annab esimestel kuudel vähe piima või rasva-valgusisaldus on madal, praagitakse ta kas kohe või siis kui päevalüpsid on langenud karja keskmisest madalamale. 59. Veisekarja struktuur ja käive (käive puudub) Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: uuendkarja saamiseks, lehmikute ja pullikute tõumöögiks, nuumvasikate möögiks. Nendest on esmatähtis uuendnoorkarja tootmine. Vanuserühmad: vasikad(kuni 6kuud), lehmikud(7-18kuud), seemendatud ja tiined lehmikud, lehmad. Vanuserühmade osatähtsus sõltub paljudest teguritest. 1930 70% lehmade osatähtsus, 1980 37%. Kui iga aasta tuleb uuendada 33% lehmadest, siis peab olema 7kuu vanuseid lehmikuid 40% lehmade arvust. Selleks peab poegima 85% lehmadest (pooled pullvasikad ning lõpmine esimestel elunädalatel kuni 5%). 60. Veisekarja sigimisolukorra hindamine 61
..18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. kõige olulisem uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloom. arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. Kui loomade arvu põhikarjas soovitakse säilitada stabiilsena, siis on tegemist lihtsa taastootmisega. Sel juhul võrdub karja täienduseks vajaminev noorloom.
Kokku 188186 100 · VEISEKARJA KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Karja käive sõltub mitmetest teguritest. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Seepärast on kõige olulisem uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloomade arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. Kui loomade arvu põhikarjas soovitakse säilitada stabiilsena, siis on tegemist lihtsa taastootmisega. Sel
Praegusel ajal on tõuloomade müük suhteliselt tagasihoidlik. Kuna veiseliha kokkuostuhinnad on madalad, siis noorloomade nuumamisega tegeldakse minimaalselt. Paljudes ettevõttes tapetakse pullvasikad juba nädala või kahe vanuselt, sest nende pidamine ei tasu ära. Veisekarja uuendamine e. taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Seepärast on kõige olulisem on uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloomade arv sõltub lehmade kasutuskestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimis-east ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda rohkem noorloomi asenduseks vajatakse. Noormaalseks loetakse, kui aastas praagitakse 25 % lehmadest. Seega tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju (25% lehmade üldarvust)
annaabi.ee 
