libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb. Kõigele lisaks peavad tal olema muusikaalased teadmised. 4. Esimene ooper oli "Vikerlased", autor oli Eevald Aava. Selle vahel on suur vahe, sest tol ajal said eestlased vähe informatsiooni sellest, mis mujal maailmas toimub ning ooperid ei levinud Eestisse kiiresti. 5. Eevald Aava- "Vikerlased", Gustav Ernesaks- "Pühajärv", Eino Tamberg- "Raudne kodu" 6
inimsuhted fantaasia. Peategelaseks on silmapaiste isik, kes on visadusele tõusnud elus paremale järjele, aga tähtis küsimus on kuuluvus. Kompromissiteema- mil määral võib vastuollu minna oma tõekspidamistega, et täita ük ajastu nõudmisi. "Pöördtooli tund" räägib Jannsenist. Peategelaseks poeg, kes arutleb isa tegevuse üle. Nt vastuolu Jakobsoniga. ,,Taeva kivi" maising ja peterson on kokku viidud. Nad ei leia ühist keelt. Kuna masing vanameelne ja peterson uuemeelne. (On tõlkinud ,,Alice imedemaal".) Alustas lühemate juttudega. Suurteos ,,Kolme katku vahel" 4 osa, räägib Balt Russovist ja Liivi sõja ajast. Tema kui eestlase läbi silma pandud sündmused, natuke saksa võimu vastu kriitilised. 78 tuli ,,Keisri hull" seda peetakse tippteoseks. ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev" (keegi läks saksamaale, kui hitler kutsus, võimu ja vaimu erinevused, tüüp ei kohanud oludega seal). Kui
Ta oli üks eesti esimesi muusika kriitikuid, kes mõtiskles kunsti probleemide, rahvusliku omapära ja kunstniku isikupära üle. Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja, organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik. Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks. Tobiasega algas uus muusika ajastu eesti muusikaloos muusikazanrite avardumine suurteoste poole ( ta ei kirjutanud sümfooniat ega ka ooperit ). Ta oli uuemeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku kunsti eest ja diletantismi vastu. Ta oli seotud ka " Noor Eesti " rühmitusega. Kokkuvõte Rudolf Tobias, kui eesti instrumentaalmuusika alusenijana on eesti muusika üks suurimaid suurkujusid. Paljulapselisest perest pärit andekas muusik, kes julges välja öelda oma põhimõtteid ja kritiseerida põhimõtteid, mis polnud tema arust õiged. Suurelt oli ta seotud ka kiriku ja orelimänguga. Mõtles oma tulevikuvaadetele ja
Rudolf Tobias ( 1873 Käina 1918 Berliin ) Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja, organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik. Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks. Tobiasega algas uus muusika ajastu eesti muusikaloos muusikazanrite avardumine suurteoste poole ( ta ei kirjutanud sümfooniat ega ka ooperit ). Ta oli uuemeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku kunsti eest ja diletantismi vastu. Ta oli seotud ka " Noor Eesti " rühmitusega. Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline andekus ilmnes varakult, juba 6 aastaselt olevat ta isaga orelit mänginud. Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteosed komponeeris ta 9 aastaselt. 12 koraaliprelüüdi. Tobias sai kodust tõsise suhtumise töösse, samuti huvi
Mees unenäos ütleb pr keeles, et peab taguma rauda. Oluline kujund on ka küünal. Küünal sümboliseerib inimese elu. Anna jälgib vahetult enne oma surma küünalt, mis kustub. Ta võtab seda märgina. Kui Anna on surnud, siis see motiiv läheb üle jutustaja kõnesse Anna eluküünal kustus. Tolstoi läheb poeetikas ajaga kaasa. 70ndatel hakkas tekkima tendents tingliku poeetika poole. Tolstoi ei olnud modernist, ta põlgas dekadente. Sellele vaatamata on tema poeetika uuemeelne. Tolstoi tunneb oma peategelastele kaasa. Tekib küsimus, miks selline moto. Ta tunneb kaasa ka Anna abikaasale Kareninile. Ta on oma käitumises alati väga kuiv, väljapeetud, külmavereline. Temas on väga palju ebameeldivat. 4. osa 5. peatükk Karenin ei suuda enam kannatada, kuna Anna kutsub juba armukese koju. Karenin ütleb välja, et ta annab Annale lahutuse tingimusel, et poeg jääb Kareninile. Anna armastab oma poega meeletult. Siin on näha, et Karenin ei ole puhas bürokraat
annaabi.ee 
