Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise
Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise
Maht max 1 lehekülg Intervallid lõikude vahel Mitte kasutada allajoonimist vältige suurtähti Kuupäev stiilis 1. jaanuar 2008 Pealkiri mittekommertslik, lõpus pole punkti Numbrid üks kuni üheksa sõnadega, edasi numbritega; suured numbrid kombinatsioonina (2,5 miljonit) Eelistatum: protsent, kraad · Vead pressiteate koostamisel 7.4.2 Sisu osas: Info ei ole uudisväärtuslik Tsitaadid ja argumendid ei ole usutavad Liiga palju või vähe faktimaterjali Vale struktuur algus ebaoluline Pikk, lohisev, reklaamilik pealkiri Vormistamisel: Grammatika vead Pealkirja lõpus punkt Pealkirjas, sissejuhatuses ja kontaktides puudub org. nimi Vähetuntud org.-de kohta puudub info tegevusvaldkonnast Otsetõlge Saatmisel: E-kirja saatmisel puudub sisu väljendav subjekt Vale ajastus
see käiku lasta. Tuleb esitada ka siis, kui on teada, et sellel infol on eesmärk. Info varjamine tähendab seda, et ajakirjanik teab midagi ja hoiab seda avalikkuse eest. Nii ei kaitse ajakirjanik enam ühiskonna huve. Enne lekitatud info avaldamist tuleb see üle kontrollida. Esiteks tuleb kontrollida, kas info vastab tõele või ei(kaks sõltumatud allikad kinnitaks). Teiseks peab kaaluma, kas see on uudisväärtuslik. Kolmandaks tuleb olla skeptiline motiivide suhtes(lekitaja huvid tuleks selgeks teha, isegi kui teda ei saa nimetada). Infokasutamise allikapoolsed piirangud Teave kasutamisepiirangud. • Teave tsiteerimine ehk avalik teave. Seisukohad on otseselt edasi antavad, kasutades allika nime ja tiitlit. Parim infokasutamise viis. • Teave parafreesimiseks. Võib atributeerida kindla nime ja tiitliga, kuid tuleb parafraseerida, mitte tsiteerida
lugemisainet erinevale lugejaskonnale. Mõnikord tuleb overdada uudisväärtus mitmekesisuse taotlusele, kuid ei tohi kunagi teha seda tähtsate uudiste osas. 1. Leht peab olema mitmekesine nii teemadelt kui toonilt. Leht ei tohi muutuda monomaaniliseks ja sõimavaks. 2. Lehenumber peab pakkuma lugejale mõtlemisainet, tundeid, meelelahutust ja üllatust. 3. Lehes peab olema midagi, mis ajaks ametnikud tagajalgadele püsti. Peab olema lugejale uudisväärtuslik. 4. Ka peavad lehes olema sama päeva lood ja oluliste teemade arenused. Uudiste valik ja eetika Igasugusele objektiivsusele tuleb arvestada ka eetikat. Avalikkusel on õigus teada, mis toimub ühiskonnas. Kuid ei pea kirjutama kõigest ja kõike. Inimeste staatus ja eetika. Esimeseks oluliseks piirajaks on inimeste staatus. Selle alusel võib neid jagada viide gruppi: 1. Avaliku elu tegelased 2. Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses 3. Tavalised inimesed 4
Kui näiteks suhtekorraldusprogrammi ettevalmistusel leitakse, et firma ning massimeedia suhted ei ole korras, võiksid küsimuste vastused (küll mõnevõrra lihtsustatult) olla järgmised: · massimeedia ei tunne firma vastu huvi, kui mõnikord ka helistatakse, siis on kajastus üldjuhul negatiivne (või vähemalt tundub firmale, et see on negatiivne) · probleem ilmneb eelkõige siis, kui firma meelest uudisväärtuslik pressiteade ei ilmu, ning ka siis, kui ajakirjanik pärast päringule vastuse saamist kajastab seda firma arvates ebaadekvaatselt · probleemi osalised on ennekõike .....(firma juhtkonna liikmed) ning .....(mõned ajakirjanikud ja väljaanded); tõenäoliselt on kaasatud ka firma sekretär, kes telefonile vastab · esimesed on seotud, sest vastavad ajakirjanike päringutele ning pakuvad välja ideid, millest
annaabi.ee 
