linki, millel on kirjas «RSS feed». Internet Exploreri veebilehitsejaga ikoonile klikkides avaneb arusaamatu segapuder. RSS ehk Really Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et eraldi programmi või veebilehitseja abil tuuakse informatsioon otse arvutikasutajani, ilma et too peaks seda veebi otsima sukelduma. RSS feed, mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida sõnaga «uudistevoog», võimaldab kokku hoida aega ning muuta infoühiskonda veel kiiremini toimivaks. Tegelikult teeb RSS veebi kasutamise lihtsamaks kõigile, kes internetti informatsiooniga täidavad ning seda sealt ammutavad. Ükskõik, kas huvi pakub Lenna Kuurmaa fännilehel toimuv või Silver Meikari ajaveeb. Kui arvutiekraanile laekub info uuendusest, säästab see asjatutest külaskäikudest kodulehele, et vaadata, kas on midagi uut üles riputatud.
kategoriseerimiseks märgendite abil. Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud), kus enimkasutatud märgendid on suurema fondiga kui ülejäänud. See aitab leida populaarseid teemasid. Tavaliselt on igal märgendil ka oma uudistevoog, mis võimaldab kiiresti teada saada, kui on lisatud uus avalik link selle märgendiga. Ajalugu Sotsiaalsed järjehoidjad said alguse 1996.a aprillis, kui loodi veebileht (enam ei eksisteeri) itList.com. See võimaldas kasutajatel hoida oma järjehoidjaid ning soovi korral jagada ka teistega. Järgnesid sellised veebisaidid nagu Backflip, Blink, Clip2, Hotlinks ja Quiver. Hetkel populaarseimad sotsiaalsete järjehoidjate lehed: Del.icio.us Joshua Schachteri asutas 2003. aastal veebilehe del
postitust kommenteerides, võib näitamiste arv suureneda. Seda seeõttu, et postitus kajastub ka kommenteeriva kasutaja Facebooki seinal ning selle kaudu jõuab postitus suurema vaatajaskonnani. (Narayanan et al 2012 ) Rohkem kui neljandiku ajast veedavad kasutajad Facebookis suheldes ning uudistevoos ringi käies. Ameerika Ühendriikide inimestel moodustavad need tegevused ligikaudu neli protsenti kogu ajast, mille nad on veetnud internetivõrgus. Uudistevoog on ka üks peamisi kohti, kus tarbijad esmakordselt ettevõtte kaubamärgiga kokku puutuvad. Võrreldes fännilehega, on see tõenäosus 40 kuni 150 korda. Seega tuleb ettevõtetel Facebookis turundamisel meeles pidada, et tähtsam on jõuda rohkemate inimeste uudistevoogu kui fännilehele. (Narayanan et al 2012) Kasutajate huvi üleval hoidmiseks peab ettevõte olema dünaamiline ja mitmekülgne.
leht osalema pani 4 Kampaania koduleht - Kogu info seoses http://annameau.ee/ kampaaniaga 5 Kampaania Facebooki - Pidevalt täienev https://www.facebook.com/annameauveteran lehekülg uudistevoog idele?ref=br_tf 11 Lisa 1 Graafik nr 1 12
Samas võib blogi rahulikult pidada ka kodulehe osana (näiteks Edicyl on olemas blogi loomise võimalus), aga oluline on, et blogi annab sellist RSS-väljundit, mis on täistekstina nähtav. RSS ehk Really Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et eraldi programmi või veebilehitseja abil tuuakse informatsioon otse arvutikasutajani, ilma et too peaks seda veebi otsima sukelduma. RSS feed, mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida sõnaga «uudistevoog», võimaldab kokku hoida aega ning muuta infoühiskonda veel kiiremini toimivaks. Otsest kasu on rakendusest neile, kes veebist uudiseid otsivad. Et uudisekanaleid on kümneid, tähendab vajaliku info hankimine paljude internetilehekülgede külastamist. Uudistevoog toob lugude pealkirjad ja juhtlõigud otse arvutisse, igaüks saab ise otsustada, kas lugeda artiklit veebilehelt edasi või tunnistada info endale mittevajalikuks. (Ilves 2005)
annaabi.ee 
