(unmanned aerial vehicle). On õhusõiduk mille pardal ei ole pilooti see võib ka töötata iseseisvalt või ka kaugjuhtimisega. Droone kasutatakse palju ründe kui ka luureotstarbel, kuid palju on hakanud droone kasutama ka tava inimesed, põllumajanduses rakendatakse droone põldude väetamiseks või pestitsiidide ja herbitsiidide laotamiseks, saab kontrollida kiirteede olukordasid, puhastada elektriliine, droone saab kasutada ka ajutiselt telekommunikatsiooni taastamiseks ning uudisteagentuuride jaoks video- ja pildimaterjali kogumiseks ohtlikest piirkondadest, uuema aja droonid on lausa suutelised tuvastama lõhkemata miine ja muid lõhkeseadeldisi, mõnedel mehitama õhusõidukitel on isegi soojus allika tajuvus mis tuleb kasuks kadunud inimeste otsingul, või lihtsalt teha ilusaid pilte ja videoid. 3 Põhiosa Idee kasutada mehitamata õhusõidukeid sõjategevuses on pea sama vana kui lennundus ise
Somaalia piraadid Koostaja : Kerli Kuik 15.11.2009 Somaalia Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu rikastuda «Mereröövlid kaaperdasid Somaalia vetes aluse» on juba aastaid olnud uudisteagentuuride üks põhiteemasid. Tundub, nagu oleksid Somaalia piraadid alati olemas olnud. Nende jätkuvad rünnakud kaubalaevadele on meie jaoks muutunud igapäevaseks ja paratamatuks nähtuseks. Uudisekünnise ületavad vaid erilised sündmused. Kaubalaeva Maersk kapteni vabastamisaktsioonis tapetud kolme piraadi kaaslased lubasid kättemaksu Ameerika Ühendriikide lipu all seilavatele laevadele. Nende äng on mõistetav, sest saamata jäi hõlptulu ning kaotati kallid sugulased ja äripartnerid
poliitikute vastutust valijate ees. Põhiliseks ohuks sõnavabadusele ja mitmekesise info kättesaadavusele on meedia kontsentratsioon. Meediasüsteem on aruandekohustuslik küll välisomanike, kuid mitte oma lugejate-vaatajate, Eesti kodanike ees. See on vastuolus demokraatliku ajakirjanduse tavade ja Eesti ühiskonna huvidega. Eestis tegutseb ainult üks, monopoolses seisundis uudisteagentuur. Raadio- ja tele- visiooniuudised saadakse valdavalt uudisteagentuuride materjalidest. Ka ajalehtede uudistes on uudisteagentuurist pärit sõnumite osa väga suur. 1. Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arvamuste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujunemisse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate tegutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meediatarbijate valikut. 2
käsitöölised; ettevõtlusega seotud teenused (nt kontorihooldus, juhtimisnõustamine, ürituste korraldamine, võlgade sissenõudmine, reklaam ja värbamisteenused); turustamisteenused (sealhulgas kaupade ning teenuste jae- ja hulgimüük); turismiteenused (nt reisibüroode teenused); vabaajateenused (nt spordikeskuste ja lõbustusparkide teenused); seadmete paigaldus- ja hooldusteenused; teabeteenused (nt veebiportaalid, uudisteagentuuride teenused, kirjastamine, programmeerimine); majutus- ja toitlustusteenused (nt hotellid, restoranid, toitlustusasutused); koolitus- ja haridusteenused; rendi- (sealhulgas autorendi-) ja liisinguteenused; kinnisvarateenused; sertifitseerimis- ja testimisteenused; majapidamises osutatavad toetusteenused (nt koristusteenused, eralapsehoidjate ja aednike teenused). Teenuste direktiivi ei kohaldata • Euroopa Liidu poolt laialdaselt reguleeritud teenused:
mõeldud kõrgkihile. Lihtrahvale ilmus esimene väljaanne Inglismaal 1802! 1830. aastatel oli töölispressi laine, kus ilmus ka illegaalseid ajalehti (kes ei maksnud templimaksu). 1836 vähendati templimaksu, mis tõi uusi väljaandeid Londonist väljaspoole. Londonis domineeris The Times ja väljaannete arv oli vähenenud. 1855 tempelmaks kaotati, mis võimaldas ajakirjandusele vaba ja kiire arengu. Uueks kvaliteedihüppeks oli uudisteagentuuride loomine. Reuter avas oma büroo Londonis 1851. Silmapaistev muutus inglise ajalehtede tarbimises aga tekkis 1870. aastatel, kui jõustus rahvakooli seadus. Need muutused lõid auditooriumi penni- ajakirjandusele. 1855 alustas The Daily Telegraph. Uus lugejapõlvkond pidas raskepäraseks päevalehtede sõnaohtrust ja poliitiliste sõnavõttude kirjeldusi. Tekkis vajadus uut tüüpi populaarse ajakirjanduse järele.