ilmuva kirjanduse ja selle kirjandusavalikkuses sünkroonse peegelduse vahel. Ehk teisisõnu: kirjandus elab oma veealust afaatilist elu, mille tunnistuseks on küll ilmumisteated, müügiedetabelid, aga pole kirjanduslikku dialoogi. Ja mis elu elab kriitika, selle dialoogi esmane kindlustaja, kui kriitikas leiab vastukaja vaid viiendik ilmuvast toodangust? Sama üksildast elu kui kirjanduski. Tiit Hennoste on tähele pannud, et kriitika ajendi määrab nüüd kirjanduslik «uudiskünnis». See esitab kriitikale suhtekorraldusliku ülesande. Tänapäeval ongi kirjanduskriitika suhtekorralduse teenistuses, kasvanud on promoveeriva (esitleva) kriitika osa. Promoveerimisvajadus (et ikka uudiskünnist ületada!) on tõstnud kirjastajate rolli kriitikavälja kujundamisel. Ükski kirjastus ei hakka oma toodangule tellima vastureklaami või kriitilist kriitikat, milles teose analüüsiga kaasnevad oponeeringud ja hinnangud.
meediakanal.• Proaktiivsete meediasuhete arendamiseks on järgmised võimalused: pressikonverents, briifing, ajaline ennetamine; Info saamise lihtsus/raskus o- s;Info kohandatus sihtrühmale; Info ekslusiivintervjuu, vestlusring, seminar, avalik pöördumine, muud avaldused pressile ja ekspertkommentaarid. mõistetavus/arusaadavus; Kommu vastastikune mõju osapooltevahel. Uudisväärsus, uudiskünnis • Päevakajalisus – teema on kuum, sellest kõneldakse ja kirjutatakse. SK allüksus- O siseselt on maailmapraktikas levinud kaks peamist viisi skallüksuse töö korraldamiseks. • Erakordsus – uudis pole see, kui koer hammustas inimest, vaid, kui inimene hammustas koera. Kas te olete Vastavalt o tegevusalale, sihtrühmade iseloomule ja ajalooliselt välja kujunenud tavale töötab sk (või millegi tegemises esimesed või viimased
poos, zestid, miimika, riietus, häälitsused, huvi, huumor · Sõnumi edastamise printsiibid: o Üksikult üldisele o Konkreentselt abstraktsele o Lähedaselt kaugemale o Tuntult tundmatule · Sagedased printsiibid: o Aja kokkuhoid o Aja raiskamine o Informatsiooni üleküllus o Informatsiooni puudujääk o Liiga formaalne o Sõnumi suunamine valele tasemele · Uudiskünnis: o Sündmuse värskus, päevakajalisus o Geograafiline lähedus o Sündmuse mõjukus o Osalejate prominentsus o Sündmuste konfliktsus o Sündmuste erakordsus · Manipuleerimine: sõbralikkus, veenmine, sundimine, kehtestamine, ähvardamine, meelitamine, koalitsioon, põhjendamine, kauplemine · Hoiakute muutumine: o Ratsionaalne o Emotsionaalne o Suhtumine (kompetentsus)
Meediasuhted võib jagada proaktiivseteks ja reaktiiveteks. Proaktiivsete meediasuhte puhul on tegemist sõnumi edastaja omal algatusel ellu kutsutud sündmusega. Reaktiivse meediasuhte puhul on tegutsemise algatajaks meediakanal. · Proaktiivsete meediasuhete arendamiseks on järgmised võimalused: pressikonverents, briifing, ekslusiivintervjuu, vestlusring, seminar, avalik pöördumine, muud avaldused pressile ja ekspertkommentaarid. Uudisväärsus, uudiskünnis · Päevakajalisus teema on kuum, sellest kõneldakse ja kirjutatakse. · Erakordsus uudis pole see, kui koer hammustas inimest, vaid, kui inimene hammustas koera. Kas te olete millegi tegemises esimesed või viimased? Kas midagi teie juures saab iseloomustada sõnaga "kõige" kõige vähem, kõige suurem jne. · Geograafiline ja emotsionaalne lähedus kõik see, mis toimub lähedal, pakub suuremat
annaabi.ee 
