Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise kohale: kohaikud uudised, üleriigilised uudised ja välisuudised. Ülduudiste osa moodustab lehe tuuma ja sinna pannakse ka eriosakondade uudised. Teise osa moodustavad temaatilised osakonnad, mis on määratud kindlale lugejaskonnale. Klassikalised eriosakonnad on sport, majandus, kultuur, elu ja sotsiaalprobleemid. Lisaks võivad eriosakondadena olla meelelahutus, keskkond, põllumajandus, teadus, haridus, transport, kirik jne. Uudisevaliku põhimõtted. Mida peab eelnevast arvestama uudiste valikul? 1. Lehed peab olema paljude valdkondade uudiseid. Mõned valdkonnad käivad väiksemas lehes mitte iga päev. Selline ilmumine peab olema korrapärane. 2. Lehes peavad olema pidevalt kajastatud leslsed uuiste valdkonnad. Ei saa jätta välja olulisi valdkondi mõnest numbrist välja. 3. Eri tüüpi lehed panevad rõhke erinevalt. Nt tabloidid kirjutavad meelelahutusest jne.
• Eetiline uudis arvestab inimeste staatust; jälgib reegleid eriti konfliktide, kaitsetute inimeste ja eraelu suhtes. • Eetiline ajakirjanik jälgib, et konfliktilugudes ei jääks üks osapool esitamata. • Eetiline uudis peab olema täpne, kontrollitud faktidega, tasakaalustatud ja objektiivne. Ei tohi segamini ajada fakte ja arvamusi ning segada enda hoiakuid uudiesse. • Kui erinevad uudisevaliku kriteeriumid lähevad vastuollu, siis lahendab eetiline ajakirjanik need eetikast lähtudes. Uudise ülesehitus • Eetilise uudise juhtlõik ja sissejuhatus esitavad olulisi sündmusi, mitte ei paku lugejale kõmu või sensatsiooni. • Eetiline uudis ei paku juhtlõigus ajakirjaniku enda arvamusi, seisukohti, hinnanguid. • Eetiline uudis esitab teemasid nii, et lugeja saaks aru, mis on tähtis ja mis vähetähtis.
Ettesuunatud on see, mille puhul ei ole võimalik kõiki sündmusi külgi käsitleda – ülejäänud info jääb järgmistesse päevadesse. Muud erinevused – erilehtede ja üldlehtede vahel on erinevus see, milles kirjutatakse ja kui tehniline on. Uudisväärtused Uudise kirjutamise fundamentaalne küsimus on: mis on uudissündmuse valimise aluseks? Põhiprintsiibid sündmuse hindamisel: uudisväärtused ja muud kriteeriumid. Need on uudisevaliku alused. Lisaks saab välja tuua kriteeriumid, mida on kasulik arvestada konkreetse lehenumbri kokkupanemisel. Esimeseks sündmuste valimise aluseks on nende väärtus. Väärtuse taustaks on kaks arusaama: uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejal maailma kohta tekivad; uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest. Püütakse vältida ajakirjaniku subjektiivsust.
Näiteks ei ole meediakriiside puhul mõistlik leppida kokku ühe meediaväljaande esindajaga eksklusiivintervjuud, sest infot tahavad saada kõik ajakirjanikud. Seepärast võib otstarbekam olla saata ettevõtte või asutuse seisukoht pressiteatena korraga kõigile väljaannetele. Iga sõnumi koostamisel (nii proaktiivsete kui ka reaktiivsete sõnumite puhul) tuleks arvesse võtta allpool esitatud uudise kriteeriume. Need on abiks toimetuste uudisevaliku mõistmisel ning oluliste ja tähelepanuäratavate sõnumite koostamisel. Uudise kriteeriumid · Mõjukus kui suurt osa meediakanali publikust teema mõjutab, milline on teema mõju kaugemas tulevikus. · Erakordsus kas tegu on pretsedendiga, on see ebatavaline Eestis, maailmas. · Konfliktsus kas sündmus on konfliktne, asjaosalised erimeelsusel. · Värskus sündmus toimus eile, toimub homme, täna, järgmisel aastal.
annaabi.ee 
