rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused. Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati ainult otstesse,
in π π in t= s 28. Sumbum ul võnkuv pillikeele mingi punk i mpli uud on mm võnkumi e gedu kHz Kui pik ee läbib ee punkt 2 sekundi jooksul? Lahendus: Amplituud ja sagedus ja t=2 sek K he ekundi jook ul eh k e * võnge Kun ühe võnkeg läbib pillikeele punk ko d mpli uudi eeg mm siis 2000*4 mm= 8000 mm= 8m Vastus ee punk läbib ekundi jook ul mee i 6. Lained. 29. Helil ine kii u oleneb empe uu i j ºC juu e on ee m Milline on lainepikkus, kui sagedus on 262 Hz? Lahendus: Otsime lainepikkust , kui meil on antud laine levimiskiirus ja sagedus. m/s Hz ? V lemid mi meid iin i v d on jä gmi ed ja , siit teeme
ootused uudisele ja arvamusloole IV. OLULISEMAD AJA- 2 uudis, kõva Õ lk 68–71, üks uudis Suuline suhtlus Õpilane KIRJANDUSŽANRID uudis, pehme klassi peale, sama päeva uudise ülesehituse analüüs eristab pehmet uudist kõvast uudi- 13. Uudis ja arvamuslood uudis, arvamus- juhtkirjad eri ajalehtedes Teksti vastuvõtt sest lugu, kolumn, uudise ülesehituse kujutamine ümber- teab uudise ülesehitust LÕIMING juhtkiri pööratud püramiidina tunneb eri liiki arvamuslugusid ja
Venestusaja reformide tõttu pidi Johan Kotli loobuma koolmeistri ametist ja asus 1893. aastast Väike-Maarjasse köstriks. J. Kotlist sai üks kesksemaid avaliku elu tegelasi kohapeal. Tema eestvõttel loodi 1896. aastal Väike-Maarja Põllumeeste Selts, asutati Tuletõrje Selts, sageli tegi ta kaastööd ajalehtedele. Alar kotli ema Elsa Kotli (1873-1959) pärines jõukast puusmetsa talust Vana- Antsla vallas. Hariduse omandas ta Uudi külakoolis ja Lilly Suburgi tütarlastekoolis Viljandis. Aastatel 1900-02 oli kauni välimusega noor daam Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannaks. Sellest ajast pärineb Elsa ja Johani liigutav saksakeelne kirjavahetus, kus tulevase pereema maailmanägemisest annavad tunnistust Moskva, Kaluuga, Varssavi, mitmete Sileesia ja Saksimaa postitemplid. J. Kotliga laulatati nad 1902. aastal Karula kirikus. Esimese lapse, tütre Pia, sai noorpaar 1903. a. Teise lapsena sündis Alar
viljavihk "omer"pühakojale.Nädalasepühaja paasapühavahepealsetaegaloetaksegiomeri arvestamiseks,ehkpaasa-ja nädalatepühaomavahelistseostamist.Samapäevaloetakseka rabi SimonBar Johai surmapäevaks,kelleleomistatakseZohar,kabalaõpetusenurgkivi. Pärimusejärgi olevatiisraeli rahvassaanudsel päevaltaevamannat,ekseldespärastEgiptus vangipõlvestpääsemistSiinai kõrbes.Sel päevalsõidetaksemaaleja tehaksemetsaslõket, lastaksemänguvibudest. JUUDI KALENDER J uudi kalenderpõhinebkuu-päikesesüsteemil,kus kuid arvestataksekuu ja aastaidpäikese järgi. Päevalgabpäikeseloojangul ningkestab24 tundi ningon jaotatud1080"ühikuks" (shalakim),millestigaüheson 76 "momenti"(rega'im).Nädalapäevimärgistatakseheebrea tähestikukuueesimesetähega.Näiteksjom alef (päev"a" ehkpühapäev).Kuna Piibel rõhutaberiliselt hingamispäeva,on seitsmendalepäevaleantuderilinenimi jom Shabbat (Sabatipäev),mis tähendabrohkemkui "päevseitse"
annaabi.ee 
