vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse allikaks põllumajandust, kõige populaarsemad olid nad 18.saj teisel poolel. Füsiokraadid toetasid takistuste ja kitsenduste kaotamist
Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel, utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda!
Õigustati ka feodalismi, kiriku suurt osatähtsust ning üldist seisuslikku korda Saksamaal. Nii väitis Roscher, et inimene ei olevat saanud kunagi läbi ilma kapitalita. Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, kuigi ka teistel klassidel, nii töölistel kui ka junkrutel oli oma tähtis roll tugeva rahvusriigi ülesehitamisel. Jõuti järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini, kui nad tegelikult elavad. 8) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajalooline koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomanduse kaitsel, utopistid aga mõistsid hukka kapitalistliku ühiskonna. 9) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad
Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel, utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja
Urbanistid • esitasid küsimuse – kuidas luua süsteemset linna? • tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse • klassitsistlikud ideaalid olid nende arust vananenud peale tööstusrevolutsiooni• kaks eri lähenemist linnaruumi planeerimisele: o progressiivsed urbanistid o kultuurilembesed urbanistid Progressiivsed urbanistid • hindasid sotsiaalset progressi, võrdsust ja vabanemist tööstusrevolutsioonijärgsest halvast linnast • lähedased utopistidele – ideoloogia oli primaarne ja vorm sekundaarne • soovides luua universaalseid printsiipe arendasid välja lihtsaid ja monotoonseid linnamudeleid • tahtsid kõrvaldada sotsiaalseid probleeme – panid aluse arengule, mis arenes hiljem edasi funktsionalismiks, arhitektoonika põhimõtted ja ideoloogia avatud linnaruumile tekkis aga alles peale oktoobrirevolutsiooni Venemaal • 19. saj lõpus olid urbanistid hõivatud uute poliitiliste ideoloogiate arendamisega
annaabi.ee 
