viisnurkne tsitadell. Palma Nuova - See Veneetsia lähistel asuv kindlus rajati täiesti lagedale ühetasasele paigale ning kujutab endast ideaallinna igavaimat varianti – peamagistraal, peaväljak, 6 linnaväljakut ning radiaalne ühetaolisi hoonekvartaleid soosiv tänavavõrk. 3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. Kõige paremini rakendati renessanssiideid Itaalias. Tänu utoopilistele ideedele hakati mõtisklema linnast kui üldisest ja üritati lahendada kuidas elukeskkonda mugavamaks ja meeldivamaks teha. Renessansiajastul hakati väljakut käsitlema kui ansambli ühte osa, mis läheduses paikneva arhitektuuriga moodustas ühtse linnaruumi. Üldiselt Renessanssi linnade arhitektuur oli ehitatud ühtse tevikuna, mida rõhutasid suured väljakud ja pargid. Renessansiajale sai iseloomulikuks ka pargiarhitektuuri areng. Linnaplaanid muutusid sümmeetrilisteks.
5, Erilist mõju avaldas USA-s Weiweile popart ja kontseptualism. 6, 1993 aastas Hiina seoses isa haigusega. 2003 sai temast olümpia staadioni disaini eriekspert koostöös Herzog & de Meuronga. 7, Tal keelati lahkuda Hiinast ning tema koda Shanghais oli valitsuse poolt maatasa tehtud. 2011 keelati Weiwei näitus Hiina kaasaegse kunsti keskuses (UCCA). Sama aasta märtsis sai Weiwei poliitilise kaitse Berliinis. 8-10, Weiwei kunst formaalselt tihti toetub „uue maailma“ konstruktivismi utoopilistele ambitsioonidele. Samas kunstnik loob peeneid poliitilisi teoseid, mis on kriitilised Hiinas toimuvate radikaalsete muutuste suhtes. Weiwei eklektili ja energiline tegevus haarab väga laia kunsti ja kultuuri pinda – kuraatori tegevus, „China Art Archive & Warehouse“ juhtimine, „Linnupesa“ arhitekt-konsultant (Pekingi olümpiastaadion), samas kunstnik aktiivselt teeb näituseid üle terve maailma. 11-12, Tema „Fake Design“ meenutab Hiinat kui võltside riiki
(5-10% elanikest) ja see kiht erineb vähe kunagisest aadlist. Kui aadlikud said oma eelised kätte tänu päritolule, saavad suurkapitalistid e. magnaadid (ka oligarhid) osta eeliseid oma kapitali e rahaga. Teiseks kapitalismi puuduseks on see, et kapitaliturgude mõõnade ajal (näiteks praegune majanduslangus) tekib suurel hulgal puudust kannatavaid inimesi, kes on väga vastuvõtlikud utoopilistele ning ebareaalsetele ühiskonnamudelitele. Nii sündis I maailmasõja (1914-1918 järel Venemaal KOMMUNISM, Itaalias FASISM ja Saksamaal NATSISM. Neis riikides muudeti rahva enamuse elu kohe peale võimuhaaramist ehtsaks türanniaks. Ainult et tänapäeva türannia kohta öeldakse TOTALITAARNE REZIIM e TOTALITARISM (lad. k. totalis; pr. k. total kõike haarav, täielik). Sõna reziim on meie keelde tulnud prantsuse keelest (le régime) ja on eestipäraselt riigikord, valitsemisviis
Venemaal (Vene Impeeriumis ja Nõukogude Liidus) umbes 1890-1930.aastatel. See mõiste hõlmab paljusid selle aja eraldiseisvaid kuid seotud kunstiliikumisi: neo-primitivism, supermatism, konstruktivism ja futurism. Vene avangardi populaarsus oli kõige suurem vene revolutsioonide vahelisel perioodil 1917-1931, mil avangardi ideed põrkusid uue riikliku sotsiaalrealistliku korraga. Venemaa tänu oma sotsiaalmajanduslikule mahajäämisele oli eriti aldis radikaalsetele, isegi utoopilistele ideedele. Kasimir Malevitsi peetakse uuendusliikume eestvedajaks ning kes pani aluse ka supermatismile. See on geomeetrilise abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates
Kapitalistliku ühiskonna suurim puudus on see, et ta sünnitab ülirikaste kapitalistide kihi (5- 10% elanikest). See kiht sarnaneb kunagise aadliga. Kui aadlikud said oma eelised kätte tänu päritolule, saavad suurkapitalistid ehk magnaadid (ka oligarhid) osta eeliseid oma kapitali ehk rahaga. Kapitalismi teine puudus on see, et kapitaliturgude mõõnade ajal (näiteks väga aeglane majandustõus) tekib suurel hulgal puudust kannatavaid inimesi, kes on väga vastuvõtlikud utoopilistele ning ebareaalsetele ühiskonnamudelitele. Nii sündis I maailmasõja (19141918) järel Venemaal KOMMUNISM, Itaalias FASISM ja Saksamaal NATSISM. Neis riikides muudeti rahva enamuse elu kohe peale võimuhaaramist ehtsaks türanniaks, ainult et tänapäeva türannia kohta öeldakse TOTALITAARNE REZIIM e TOTALITARISM (lad. k. totalis; pr. k. total kõike haarav, täielik). Sõna reziim on meie keelde tulnud prantsuse keelest (le régime) ja on eestipäraselt riigikord, valitsemisviis
annaabi.ee 
