kohtuma. Sheba nimetas seda järelaitamistunniks, kuid mis tegelikult seal juhtus, jäi nende vahele, vähemalt seniks kuni ajalooõpetaja Barbara hakkas aimama, mis tegelikult toimub. Barbara, kes oli karm ja õiglane õpetaja, hakkas sõbrunema Shebaga enne seda juhtumit, mil ta avastas, et õpetajal ja õpilasel on suhe. Muidugi, kui ta sellest kuulis ei jätnud ta kasutamata võimalust manipuleerida Shebaga. See oli lihtne ja utilitarismis täiesti normaalne nähtus. Ta vaikis ning ei rääkinud kellegile, kuna Sheba oli talle truu sõbranna ja ta sai ise kasu. Kohuse eetikas oli see aga täiesti aju vaba vaikida ja manipuleerida Shebaga. Esiteks poiss oli alaealine ning tema õpilane, see tähendab seda, et koolireeglites on selgelt kirjas, et õpilasel ja õpetajal ei tohi olla omavahelisi suhteid, vähemalt mitte sellisel kujul, et õpetaja magatab õpilast. Kuid Barbaral olid absoluutselt teised eesmärgid
Tagajärje-eetika vastandub kohuse-eetikale, kuna selle teooria järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kuigi need kaks teooriat vastanduvad teineteisele, siis siiski järgin ma ka kohati tagajärje-eetikat. Kuna konsekventsialism jaguneb kolmeks egoismieetika, utilitarism ja altruism , siis pigem lähtun egoismieetikast ja utilitarismist. Need kaks vastanduvad üksteisele hüvede maksimeerimise poolest egoismis tegu peab maksimeerima tegija hüvesi, utilitarismis ühiskonna omi. Üritan enamasti leida teo tegemiseks viisi, tänu millele oleks esindatud nii minu kui ka teiste hüved. Näiteks kui esimene viis ei ole kasulik teistele aga 1 teine on, kuid mulle pigem kahjulik, siis on vaja leida kolmas, nö kuldne kesktee, mis oleks kõigile osapooltele sobiv ja kasulik. Kui ma ei leia seda kuldset keskteed, siis jääb tegu tegemata. Oluline on, et tegu poleks
kes kasutavad väidetavalt unionismist tulenevaid hüvesid nagu kõrgemad palgad, lühem tööaeg, töökindlustus jms, kuid kes keelduvad jagamast selle koormisi liikmemaksude maksmisel jne. Ausa mängu kohustuse heakskiitmine ühises praktikas osalejate poolt peegeldub selles, et nad tunnistavad teiste püüdlusi ja huve, mida püütakse ühises tegevuses ellu viia. Edasi toob autor välja ausameelsena mõistetud õigluse konseptsiooni mõned omadused, võrreldes neid klassikalises utilitarismis. Kontseptsioon sarnastab, õigluse heatahtlikkusega ning viimase omakorda kõige tõhusama institutsioonide korraldusega üldise heaolu edendamise eesmärgil. Õiglus on teatud liiki efektiivsus. Erinevused indiviidide vahel pannakse hariduse ja kasvatuse juhuslikkuse arvele ning neid ei peaks arvesse võtma. See eeldus annab koos kahaneva piirkasulikkuse eeldusega tulemuseks prima facie argumendi võrdsuse kasuks, nt võrdsus sissetulekute jaotumises mis tahes ajaperioodi jooksul, jättes
Teaduslikkus, Utilitarism on tähelepanelik selle suhtes, mis tegelikult toimub. Puudused - hüve saab mõista erinevalt; tagajärgi on raske ette näha; eesmärk pühendab abinõu; nõutakse inimeselt üle jõu käivat (Tuleb maksimeerida üleüldist hüve (see rikub meie oma eesmärgid: kas on moraalne minna kinno, kui sama raha eest saaks vaesed söönuks?). ignoreerib meie moraalseid intuitsioone; Utilitarism on erapooletu. Meie lähedaste heaolu on meile tähtsam. Utilitarismis peaks hüve objektiivselt lugema. 45. Mis on deontoloogilise eetika eripära? Deontoloogilise eetika eripära seisneb selles, et ta omistab sisemise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele. Näiteks on tõe rääkimine õige ka siis, kui ta teisele valu ja kannatust põhjustab. Valetamine on alati vale. Samuti võib eripäraks pidada seda, et deontoloogilise eetika järgi on moraalireeglid kõikidele kohustuslikud, ühtemoodi kehtivad ja universaalsed
annaabi.ee 
