· Teadus parandab maailma (sotsioloogia kui ühiskonna teadus, mis ennustab sündmusi). · Ühiskonna 3 arengufaasi: teoloogiline(müstilised seletused), metafüüsiline(nähtamatud olemused) ja teaduslikud( nähtuste kontroll ja ennustus) · Utoopiline ühiskond, mis tugines teadusele, proletariat ja naised. · Grupi õnn on tähtsam indiviidi omast 34) James Mill: assotsiatsionism ja utilitaarsus Eitab metafüüsikat ja teoloogiat. Inimesed on kahe suure jõu valduses: mõnu ja valu. Võime saada mõnu ja hoiduda valust. Parim valitsus pakub võimalikult paljudee õnne. Assotsiatsioone mõjutab erksus ja sagedus. 35) Mis on psühhofüüsika? Psühhofüüsika vastavuste leidmine füüsiliste stiimulite omaduste ja vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Rajaja oli Gustav Theodor Fechner, kes uuris sensoorset tundlikkust. 36) Psühhofüüsika seadus
seda teha. 2.Teine suund uurib konkreetselt hoiakuid mingi käitumise suhtes. Tänapäevane seisukoht Hoiak on hinnanguline valmisoleks positiivne, negatiivne käitumine. Uurimisel peab näide, küsimus olema võimalikult spetsiifiline, et tulemus oleks tõepärasem. Hoiakute funktsioonid (Shavitt (1989) käsitlus: · teadmine (lihtsustada infotöötlust) · utilitaarsus (suurendada positiivset tulemust) palju ühist kasu. · Sotsiaalne identiteet grupikuuluvus · enesehinnang seostada mina positiivsega. 9. Milliste tegurite tõttu on sotsiaalse õppimise teooriat kritiseeritud - ei ole see, et tulemusi saab seletada samaaegsete protsessidega. Sotsiaalse õppimise teooria (Bandura 1977) õppimine ei pea alati toimuma läbi kogemuse, vaid õppida on võimalik ka kedagi/midagi jälgides
konflikt. • suhteliselt väike osa alamklassi noori jõuab koolis edukalt edasi, • koolis viletsalt edasijõudjad panevad rohkem toime õigusrikkumisi võrreldes koolis keskmiselt või hästi edasijõudjatega, • nigelad koolisaavutused viitavad konfliktile kesk- ja alamklassi väärtuste vahel ning vähesele samastumisele kooliga, • alamklassi noored kipuvad ühinema jõukudesse. Subkultuuri tüüpjooned 1. ebapraktilisus, mitte-utilitaarsus 2. negativism ja pahatahtlikkus 3. hälbiva käitumise mitmekesisus 4. hetkehedonism 5. grupi sõltumatuse ja allumatuse rõhutamine 6. alamklassi päritolu 7.(üli-)mehelikkuse ülistamine Võimaluste teooria Richard Cloward, Lloyd Ohlin Delinquency and Opportunity. A Theory of Delinquent Gangs (1960). Cloward ja Ohlin märkasid, et delinkventse subkultuuri tüüp sõltub reaalsetest võimalustest, mis iseloomustavad antud piirkonda
Inimestele on sisse programmeeritud stabiilsus, mis püüab välja kujunenud hoiakuid hoida. Inimene püüdleb alateadlikult püsiva, stabiilse, väikese määramatusega maailmapildi suunas. Kõik, mis seda pilt lõhub või määramatust tekitab, võideldakse vastu. Hoiaku funktsioonid · Katz(1960) funktsioonid: 1) teadmine oluliste asjade klassifitseerimine, määramatuse vähendamine. 2) utilitaarsus ennustatavus. 3) eneseväljendus enese määratlemine hoiakute väljendamise kaudu. 4) kuuluvuse väljendamine oma arusaama presenteerimine ühiskonnas 5) enesekaitse püsiv hoiakusüsteem on viis, kuidas inimene ennast kaitseb kõikvõimalike mõjude eest, mis püüavad teda muuta. Hoiakute ühe-ja kahedimensiooniline teooria · Ühedimensiooniline käsitlus: hoiak on kas positiivne või negatiivne.
annaabi.ee 
