Linux operatsioonisüsteem Kaisa-Mai Hütt 9.klass Mis on Linux? · Linux on vabavarana levitatav ja avatud lähtekoodiga unixilaadne operatsiooni- süsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Kuidas toimub Linux'i arendamine? · Linuxit saavad arendada kõik kes seda soovivad, kas siis dokumentatsiooni kirjutades või tõlkides, uuendatud tarkvara testides, vigu otsides vms. Samas tegelevad Linux'i arendamisega ka suured firmad nagu IBM, Corel ja teised. Linuxi eelised ja miinused +Tasuta
See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab graafilist kasutajaliidest (Windows, Mac), utiliite, millede abil saab operatsioonisüsteemi seadistada ja faile hallata. Sageli on operatsioonisüsteemiga kaasas ka rakendustarkvara, mis ei ole otseselt seotud operatsioonisüsteemi tööga, aga os-i levitaja on pidanud vajalikuks. Vahe tegemine operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara vahel ei ole täpne ja seetõttu põhjustab vaidlusi. Näiteks on USA ja Microsofti vahelise kohtukäigu üks peaküsimusi, kas
See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab graafilist kasutajaliidest (Windows, Mac), utiliite, millede abil saab operatsioonisüsteemi seadistada ja faile hallata. Sageli on operatsioonisüsteemiga kaasas ka rakendustarkvara, mis ei ole otseselt seotud operatsioonisüsteemi tööga, aga os-i levitaja on pidanud vajalikuks. Vahe tegemine operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara vahel ei ole täpne ja seetõttu põhjustab vaidlusi. Näiteks on USA ja Microsofti vahelise kohtukäigu üks peaküsimusi, kas
2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja
UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal,
tuvastatakse, kas päringu sihtpunktiks olev võrguseade (destination)
on lähteseadmele (source) üle IP võrgu kättesaadav, ehk kahe
seadme vahelist ühenduvust ja kättesaadavust. Ping'i abil on
võimalik testida ka näiteks DNS nimelahenduse toimivust, pingides
eraldi huvipakkuva serveri domeeninime ja IP-aadressi.
b. WinXP operatioonisüsteemi kooseisus on mitmeid võrgu
häälestuse muutmise ja silumise utiliite. „ipconfig“
võimaldab vaadata kehtivaid IP võrguseadeid ja neid
uuendada. Kasutamiseks tuleb käsureale sisestada käsk
„ipconfig“. Rohkem infot saab ,kui lisada käsule järgi võti
„/all“. Käsk „ping
ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine. Funktsionaalsed seadmed (ALU, mälud) Lihtloogika elemendid Transistorid ja juhtmed Arvutisüsteemid võib jagada 4-ja ossa -Raudvara -Opsüsteem
suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, OS arvutiprogrammide kompleks kindlustamiseks · Kasutaja liidest, · Arvuti aparatuursete ressursside juhtimist · Tööd failidega · Andmete sisestamist ja väljastamist · Rakendusprogrammide täitmist · Utiliite (Utilities) Mis asi on arvuti? Input Processing Output Applications Utilities Operating System Services Hardware Command/Interpreter Address Bus Data Bus Control Bus CPU ROM RAM I/O Arvuti tasemed · Kasutaja rakendusprogrammid · Kõrgtaseme programmeeriskeeled · Assembleri keel, masinkood · Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine · Funktsionaalsed seadmed
Peaaegu kõikidel arvuti platvormidel saab tarkvara jagada paari suuremasse kategooriasse: Süsteemitarkvara on tarkvara, mis on kavandatud arvuti riistvara juhendamiseks, et tagada põhifunktsioonid ja tagada platvorm jooksvatele rakendustarkvaradele. Süsteemi tarkvara hõlmab seadme süsteemidraivereid, operatsioonisüsteeme (Mac OS X, Microsoft Windows, Linux jne), serveritarkvara, aknahaldustarkvara ja utiliite (ntdiagnostikaprogrammid ). Süsteemi tarkvara sisaldab ka alglaadimise püsivara, mis laadib lahti (või mõnel juhul ka moodustab) operatsioonisüsteemi. Püsivara on tarkvara, mis on püsivalt salvestatud riistvarasse (täpsemalt püsimällu). Seega on sellel nii tarkvara kui ka riistvara omadusi, kuid on siiski tarkvara. Rakendustarkvara ja skriptid olid ajalooliselt määratletud kui kogu tarkvara, mis kasutab
saalealana (swap area). Juhusliku iseloomuga ,,kinnijooksmised", kui mitte ükski seade ei reageeri, võivad viida- ta operatiivmälu, protsessori (või selle jahutuse) või emaplaadi riketele. Kui mahajahtunud arvuti käivitamisel ilmneb ,,kinnijooksmine" alati teatava kindla ajavahemiku järel, võib rik- nenud olla protsessori jahutusventilaator (protsessor soojeneb selle aja jooksul kriitilise tem- peratuurini ning seejärel peatab töö). Mälu, protsessori ja emaplaadi vigu diagnoosivaid utiliite on mitmeid, näiteks Memtest86. Memtest86 on avatud lähtekoodiga ning selle saab paigutada testimiseks süsteemsele diske- tile või laserplaadile. Protsessori ja emaplaadi korral tuleks (kui see on võimalik) testimiseks kasutada kindlasti ka tootja poolt kaasa antud tarkvara. Mitmeid testimis- ja parandusutiliite 46 võib leida laserplaatidelt Ultimate Boot CD ja System Rescue CD.
Kommutatsioonilülitused tagavad, et elektrikatkestusel vahelduvvooluvõrgus lülitutakse võrgutoitelt automaatselt ümber patareitoitele. Nn. "arukates UPS-ides" (smart UPS) on sardmikrokontroller, mis reaalajas juhib UPS-i energiamuundurite tööd, kontrollib sisendväljundpingete parameetreid ja standardse liidese (tüüpiliselt RS- 232C) kaudu suhtleb personaalarvutiga. Viimases hoitakse UPS-i tarkvara utiliite. Tööpõhimõtete järgi jaotuvad UPS-id kolme põhiliiki: 1. sidus-UPS (on-line UPS), 2. vallas-UPS (off-line UPS, standby UPS), 3. interaktiivne ehk aktiivne vallas-UPS (line- interactive UPS, active standby UPS) Spetsiaalse riistvara · Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused. Personaalarvuti universaalsus tuleneb põhimõtteliselt tema ehitusest. Kasutusvalmis arvutit võib vaadata koosnevana kahest võrdväärsest osast - riistvarast ja tarkvarast.
annaabi.ee 
