AUGUSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl 5, kes soli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega, soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530. aastal Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Kirikuvande alla pandud ja lindprii Martin Luther ei saanud seal osaleda. Tema asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi
aitas ta Lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. Võrreldes Lutheriga, kes pööras tähelepanu usu tunnetuslikule küljele, rõhutas Melanchthon teadlasena rohkem seda, et usupuhastus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. 6 Keiser Karl V, kes oli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti kokku Saksa Riigipäev 1530. a. Martin Luther seal osaleda ei saanud, kuna oli kirikuvande all ning teda asendas seal Philipp Melanchton. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi. Riigipäevale esitatud dokument sai tuntud Augsburgi usutunnistusena. Riigipäeva lõppotsus aga kordas Wormsis formuleeritud seisukohti.
Tekkisid suured talupoegade väesalgad. Kõikjal kutsuti talupoegi taotlema "jumalikku õigust". 1525-1526 purustati kõik talupoegade sõjavägi ning -salgad. Armulauatüli: Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Armulauda puudutavad vaidlused olid ka nende põhjuste hulgas, mis ei lasknud Lutheri ja Zwingli usupuhastusel liitude üheks protestantlikuks reformat. Augusburgi usutunnistus ja usurahu: Keiser Karl V soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530 Augusburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitatud dok sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Karl V võttis katoliikluse kehtestamiseks kasutusele vägivalla. 1531 sõlmisid osad vürstid ja riigilinnad Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Karl V kaotas teise sõja ja sõlmiti 1555 Augsburgi usurahu- "kelle maa, selle usk".
Karlstadt väitis, et kui Jeesuse jüngrid ei söönud pühal õhtusöömaajal Issanda ihu, ei saa see toimuda ka armulaul armulaud ainult sümboolne. · Luther ja Zwingli ei saanud liituda üheks protestantlikuks reformatsiooniks Zwingli sõitles rahvast, kes uskus osa saavat Issanda ihust. Zwingli: armulaud mälestussöömaaeg. AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU · Karl V sisemaiste usuvaidluste lahendamine, ühendada jõud välisvaenlase vastu 1530. aastal kutsuti kokku Augsburgis Saksa Riigipäev. Koostas uue usutunnistuse ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthoniga. · 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus- määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. o Lihtne jumalateenistus, keskne koht emakeelsel jutlusel. o Sakramentidest ristimine ja armulaud.
annaabi.ee 
