4) Propaganda, et allutada võimule 1950. ndate keskpaigast alates sulaaeg, enesetaastumine, uus põlvkond haritlasi. Rahva kultuuriaktiivsuse väljundid: 1) isetegevusharrastus: näite- ja pillimängud, koorid. Laulupeod, rahvatants 2) professionaalne kõrgkultuur 3) massiteabevahendid 4) lugemishuvi 5) tehnifitseerimine rohkem raadioid, telereid. Tekitasid lääneliku eluviisi kultuse teket. 6) Maakultuuri hääbumine 1955. ETV alustas tööd. 1970. värvitelekad. Usutunnistusvabadus oli olemas, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi. Hakati ka ilmalikke tavasid juurutama. 1960ndateks aastateks oli kirik minetanud oma traditsioonilise ja moraalse tasakaalustava koha eestlaste igapäevaelus. Kirik ometigi ei allunud nii palju Nõukogude valitsusele, seega oli ta justkui vaimne opositsioon. Koolikorralduse aluseks võeti ühtluskooli süsteem. Süvendatud NSVLi ajalugu. Keskharidus tehti kohustuslikuks mingi aeg.
Maksim Gorki "Ema" ja Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"". ·Arvo Kruusement- 1928 sünd. On eesti stsenarist, filmilavastaja ja -näitleja. ,,Kevade" lavastaja. ·Priit Pärn- sünd. 1946. On eesti animafilmirezissöör, karikaturist ja graafik, kelle filmid on olnud rahvusvaheliselt edukad paljudel filmifestivalidel. Teda peetakse üheks tähtsamaks autoriks tänapäeva animatsioonikunstis. ·Religioon nõukogude ajal- ?Eesti NSVs kehtis vormiliselt usutunnistusvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati 1940. a pärast Eesti Vabariigi okupeerimist NSV Liidu poolt, kogudustel tuli nende eest küllaltki suurt üüri maksta. Hoolimata üldisest kirikuvastasest tegevusest oli kirikute ja koguduste olukord Eesti NSVs erinev. Paremas olukorras olid kaks suuremat konfessiooni: luterlus ja
3. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga 4. kehtib võrdõigluslikkuse printsiip, puuduvad sünniõigused privileegid 5. kodanik tunneb, et valitsus on nende valitsus ja valitsus tegutseb meie kõigi huvides ja on meie poolt ise volitatud. 6. kadunud on kiriklikud sakntsioonid ja religioosed seadused ja autoriteet, kellel on voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus. 7. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. 19 saj märksõnaks KODANIKUÜHISKOND. Civil society. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Muutunud tähenduses peegeldus kodanlik ühiskond riigivõimust sõltumatud kodanikkonda. Turumajandus, mida ei kontrolli riik, eraomand ja kapital.
modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse printsiip, puuduvad sünniõigused privileegid kodanik tunneb, et valitsus on nende valitsus ja valitsus tegutseb meie kõigi huvides ja on meie poolt ise volitatud. kadunud on kiriklikud sakntsioonid ja religioosed seadused ja autoriteet, kellel on voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. ,,Moderniseerumise" mõiste ja erinevus ,,traditsioonilisest" ühiskonnast. Traditsioonine külaühiskond Modernne ühiskond Domineerib mõisahärrus ja asjaajamised riigiga Domineerib riik ja asjaajamised riigiga toimuvad toimuvad läbi mõisa otsa
annaabi.ee 
